korra üksikasjalikuma kehtestamise Vabariigi Valitsuse määrusega. Mitmed nende 48 eelnõude lahendused on rakendamiseks mõeldavad (nt vestlusele kutsumine vms); 30 SE I üritas siduda VPS väärteokoosseisudega (eelnõu § 122).1 Kõige rangemate järelmite osas (juhtimisõiguse peatamine) jätsid nimetatud eelnõud aga õiguslikud küsimused (eelkõige topeltkaristamise keeld) lahendamata. Ammendavusele pretendeerimata toon alljärgnevalt välja küsimused või probleemid, mis vajavad VPS juurutamise korral õiguslikku lahendust. 1. Õigusliku regulatsiooni koht Tuleb otsustada, kas VPS hakkab kujutama endast omaette seadust (alljärgnevalt Veapunktiseadus VPS) või piirdutakse muudatuste ja täiendustega olemasolevates seadustes, eelkõige VäärTMS-s ja LiiklS-s. Ükskõik kumma variandi puhul tahab VPS
Üldjuhul peaks kvalifitseeritud seadusereservatsiooni puhul piirangu põhjuste loetelu olema ammendav. Siiski on riigikohus käsitlenud PS § 26 riivet õigustava eesmärgina ka PS § 26 teises lauses nimetamata piirangu põhjust põhiseaduse preambulist tagatud eesti rahvuse ja kultuuri säilimist ning selle kaudu teiste inimeste õigust rahvuslikule identiteedile 136. Selline olukord võib tekkida juhul, kui mõni kaalukas väärtus on piirangute loetelust välja jäänud, mis ammendavusele pretendeeriva kvalifitseeritud seadusereservatsiooni puhul võib juhtuda137. Lisaks eraelu ja kodu puutumatusele ning sõnumite saladuse kaitsele kasutakse teaduskirjanduses ka mõistet privaatsus, mida iseenesest võib pidada üldmõisteks kõigi eelnevate kohta.138 Võrreldes EIÕK-ga näeb põhiseadus privaatsusõigustele ette erinevad kaitsealad. Kõige tugevama kaitsalaga on PS §-s 43 sätestatud sõnumi saladus. Seda õigust