teatavasti eristab üksteisest seadusandlust, täidesaatvat võimu ja õigusemõistmist. Selle lähtuvalt on avalik haldus riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega ka õigusemõistmine. Haldus seostatakse riigi tegevusega ning paigutatakse PS aluseks olevasse võimude lahususe süsteemi. Definitsioon, mis koosneb eitusest, on aga väheinformatiivne. 2. Halduse mõiste positiivne määratlus. Viitamine üksikule momentidele osutab küll olulistele aspektidele, ei anna aga ammendatavat definitsiooni. Katsed haldust täpsemalt defineerida jäävad aga üsna abstraktseks ja raskesti kirjeldatavaks. 3. Avaliku halduse tunnused · Sotsiaalselt kujundav tegevus. Halduse objektiks on sotsiaalne kooselu, haldus peab tegelema ühiskonna ja sellesse kuuluvate inimeste asjadega. · Haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Individuaalsete huvide järgimine võib kuuluda isegi avalike ülesannete hulka. · Aktiivne, tulevikku suunatud tegevus.
üksteisest seadusandlust, täidesaatvat võimu ja õigusemõistmist. Selle lähtuvalt on avalik haldus riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega ka õigusemõistmine. Haldus seostatakse riigi tegevusega ning paigutatakse PS aluseks olevasse võimude lahususe süsteemi. Definitsioon, mis koosneb eitusest, on aga väheinformatiivne. 2. Halduse mõiste positiivne määratlus. Viitamine üksikule momentidele osutab küll olulistele aspektidele, ei anna aga ammendatavat definitsiooni. Katsed haldust täpsemalt defineerida jäävad aga üsna abstraktseks ja raskesti kirjeldatavaks. 1.3. Avaliku halduse tunnused · Sotsiaalselt kujundav tegevus. Halduse objektiks on sotsiaalne kooselu, haldus peab tegelema ühiskonna ja sellesse kuuluvate inimeste asjadega. · Haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Individuaalsete huvide järgimine võib kuuluda isegi avalike ülesannete hulka. · Aktiivne, tulevikku suunatud tegevus.
tühine. 2) sätte olemuse järgi Keeld: · Sama õigusnorm ja sama seadus · Keeld on õigusnormis antud, aga tagajärg on on tsüs pg 87. Jäta see skeem meelde: 8.2.2 Tehingu tühisus vastuolu tõttu põhiseadusega Nt minnakse vastuollu põhiseadusest tulenevate põhiõigustega. 8.2.3 Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega Tsüs pg 86. NB ma siin surfasin rohkem guuglis kui kirjutasin. Miks see nii on? Sest seadusandja ei suuda ammendatavat nimekirja kirja panna. 8.2.4 Muud tehingu tühisuse alused -nt tühised on näilised tehingud. Tsüs pg 89. Näiline tehing e fiktiivne tehing. Kus tegelikkuses tagajärgi ei soovita. Nt kui pankrotistuv firmajuht müüb vara ära, aga teglikkuses raha ei maksta ja tegelt on tegu kinkelepinguga. Selle puhul on 2 varianti: 1) Tegelikku tehingut ei olegi toimunud. See on puhtsalt fiktiivne e tühine
Keeld on õigusnormis antud, aga tagajärg on on tsüs pg 87. Jäta see skeem meelde: 8.2.2 Tehingu tühisus vastuolu tõttu põhiseadusega Nt minnakse vastuollu põhiseadusest tulenevate põhiõigustega. 8.2.3 Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega Tsüs pg 86. SUPER NB ma siin surfasin rohkem guuglis kui kirjutasin. NB! Miks see nii on? Sest seadusandja ei suuda ammendatavat nimekirja kirja panna. 8.2.4 Muud tehingu tühisuse alused -nt tühised on näilised tehingud. Tsüs pg 89. Näiline tehing e fiktiivne tehing. Kus tegelikkuses tagajärgi ei soovita. Nt kui pankrotistuv firmajuht müüb vara ära, aga teglikkuses raha ei maksta ja tegelt on tegu kinkelepinguga. Selle puhul on 2 varianti: 1) Tegelikku tehingut ei olegi toimunud. See on puhtsalt fiktiivne e tühine 2) Näilise tehinguga varjataklse mingit teist tehingut. Nt kinkeleping aga näilikult
annaabi.ee 
