Füüsikaline ev- 15mld.a. elementaarosakestest tekivad aatomid ja lihtsad molekuli(H;He) ,,Suur pauk" (universum hakkas 13,7mld a.t. kujuteldamatult tihedast olekust pahvatuslikult paisuma) Keemiline ev-lihtsatest mol.moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.(aminohapped-polüaminohapped-polümeerid)=ei võrdu algeliste elusolestega! Atmosf.puudus vaba hapnik. Atmosfääride omavahliste reakts.tulemusel moodustusid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohap,nukleotiidid, monosah). Monomeersete orgaaniliste ainete polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polüm.liitusid püsivateks polüm.kogumikeks, mis oliud ümbritsevad kk-st eraldatud. Rakts vajalik energ. Saadi ultravioletkiirg,soojuskiirg,õhuelektr. Bioev-elu tekkis vees. Protobiondid-esmased elukandjad, millest arenesid prokarüootsed rakud. Eluvormid:ürgaegkond-Prokarüoodid(3mld) Aguaegkond:bakterite ilmumine, hulkrakstete teke.
Päristuumrakk.- vast. Raku tuuma esin jaot org 2 rühma: eel(prokarüoodid)- ja päristuumsed(taime- seene- loomariik. Rakk- rakumemb, tsütoplasm, organell, tuum- regul raku elutegevust. Tsütoplasm - vesi(60- 90%), selles on lah paljud org ja anorgained( tasakaalus Ph). Sisald: aminohap, nukleotiide,mono- ja oligosahh, organi happeid, esind kõik biopolüeerid, polüsahh, valgud, nukleiinhapp. Ül:seob kõik rakuorganellid tervikuks, toitainete laiali kandmine, jääka eritumis koht, sisal pigmente. Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja. Tuumasisene plasma- karüoplasm- sisald DNA ja RNA-d ja mitm ühendeid. Kromosoom on oluline tuuma osa. Toimub rRna sünt ja ribosoomide mood
Avastas imetaja munaraku ja viljastamise. Rajas: embrüoloogia, võrdleva anatoomia ja ökoloogia. 3)Rakud jaotatakse: a)Eeltuumsed e prokarüootsed-bakterid b)Päristuumsed e eukarüootsed- kõik taime, looma ja seene rakud. 4)Ainete transport: Passiivne transp.- ei vaja lisaenergiat. Diffusioon-gaasi liikumine läbi membraani, selles suunas kus on nende hulk väiksem. Osmoos- lahusti liikumine läbi membraani, sellises suunas kus tema hulk on suurem. Membraani valkude abil-glc, Aminohap. Aktiivne transport- vajab lisaenergiat. Mõned valgud, mis lisaenergia abil viivad aineid mõlemasse suunda. Pinotsütoos- vedelike omastamine. Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine. Membraan käheb ümber.Selle abil toituvad amööbid. 5)Rakumembraan- a)Eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast. b)Kaitseb rakku välismõjude eest. c)Ühendab rakke omavahel. d)Tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Ehitus: koosneb
Aminohap om*kõigi aminohapete koosti kuuluvad aluseliste omad aminorühm(-NH2)ja happeliste om karboksüülrühm(-COOH).*Keemilised erinev tulenevad sellest, et molekuli ülejöäänud osad aga varieeruvad kõigil 20 aminohappel.*2 aminhap reager mood ribosoomis nende vahele kovalentne side, nim peptiidsidemeks.*valgud ei ole lineaarsed,tasapinnalised mol,vaid omavad mitmesug ruumilisi strukt.valgu mol strk*Valkude om tulevad mol koostisse kuuluvate aminhappejääkide järjestusest ja nende hulgast.*Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku strut.*see annab ülevaate,kui palju aminhappejääke ja millises järjek on polüpeptiidahelasse lülitunud, määrab ära valgu kõik omadused*Valgu 2 järku str tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. hoiab koos vesiniksidemeid.*3 järk str moodus mol edasisel kokkukeerdumisel.On keraja kujuga ja nim on gloobul.*kõigil valkudel globulaarset 3 järk str e...
ira.j kindlat ttitipi iihesuguse aminohappelise jdrjestusega. Varieeruv ka -alt vzilja. Esita- osa m6drab iira antikeha spetsiililisuse, sest selle rt ilreldada, et val- seostu b koostises olevad aminohap- msportfunktsiooni. a ntrg een rga pejiiiigid seostuvad organismi r moningaid valke, sattunud v66rmolekulidega. nna infot raku sise- :de retseptorfunkt- seostu b antigeen
36) on äädikalõhnaline vesilahustuv ühend. Ta on süsivesikute metabolismi võtmeühend inim- organismis (glükoosi kataboliit). Oksaloatsetaat Joon. 36 Oksaloatsetaat (2-oksobutaandihape; joon. 36) on aminohap- P ü ru v a a t pe aspartaadi ketoanaloog, st tekib aspartaadi transamii- COO- COO- nimisel (vt peatükk 6). Oksaloatsetaat on ka tsitraaditsükli C O O- C H2 C H2 komponent inimorganismis. C O C O C O CH3
1. puriinid ja pürimidiinid vajatakse nukleiinhapete sünteesiks (DNA ja RNA) 2. aminohapped valkude sünteesiks 3. vitamiinid koensüümideks Mõned bakterid ei vaja ühtegi kasvufaktorit nagu näiteks E. coli, mis on võimeline ise süntee-sima kõik vajalikud puriinid, pürimidiinid, aminohapped ja vitamiinid lähtudes C-allikast. Samas Lactobacillus'ed ei ole võimelised ise sünteesima puriine, pürimidiine, vitamiine ja teatud aminohap-peid ning vajavad neid keskkonnast otse. Selle tõttu sisaldavad söötmed, mida kasutatakse Lactobacillus'te kasvatamiseks, rohkem komponente. Mutantseid tüvesid, mis erinevalt metsiktüvest, vajavad mingit komponenti kasvufaktorina nimetatakse auksotroofseks tüveks. Metsiktüve, mis ei vaja kasvufaktorit, nimetatakse prototroofiks. Näitkes E. coli tüvi, mis ei ole võimeline ise trüptofaani sünteesima ning vajab trüptofaani kasvufaktorina söötmesse,
annaabi.ee 
