Karboksüül rühm (COO- ) Amiino rühm (NH3+) e- H+ Peptiidsidemest sild (CO-NH) Amiinohapete ehitus · 20 aminohapet · Ühine struktuur (väljaarvatud tsüklilise ehitusega proliin) · Nn. alfa süsiniku kõik valentsid (peale glütsiini) on seotud erinevate rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped ,,Teised" aminohapped (teada ca 300) · Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20+2 mitte ,,geneetilist", (selenotsüsteiin ja pürrolüsiin)) nimetatakse proteinogeenseteks ,,valke valmistavateks" · Looduses ca 140 teadaolevat AH'd, ning tuhandeid kombineeritud AH'sid Ainevahetuse vaheühendid Bioloogilise toimega ühendid (neurotransmitterid, mürgid jmt) Ravimid · Harvades valkudes esineb ka muid AH'sid S.t
Toit peab sisaldama 25 – 30 g kiudaineid päevas. Kiudaineid esineb kuivatatud aprikoosides, hernestes, ploomides, viigimarjades, nisukliides jne. Saame vajaliku koguse kätte ka värsketest puu-, kaun- ja juurviljadest. Valgud on toidu tähtsamaid koostisosi. Valgu täiendav manustamine lihasjõu suurendamiseks ei ole teaduslikult tõestatud, aga valgud on tähtsad ainevahetuses. Valkudel on organismis eelkõige ehituslik, plastiline ülesanne ja need koosnevad inimorganismile vajalikest amiinohapetest. Parim lahendus kõigi vajalike aminohapete omastamiseks on segatoidu manustamine.Kehalisel koormusel toimub valkude lagundamine, taastumisperioodil valgu süntees. Head valguallikad on liha, kala, piim ja piimatooted, munad (loomsed) ja sojauba, riis, rukis, kaer, kartul jm (taimsed). Parima toiteväärtuse annab loomse ja taimse valgu kombinatsioon. Valgu imendumist soodustab teravili koos piima, munade või kaunviljaga.
annaabi.ee 
