· N1-metüülnikotiinamiidi (trigonelliinamiid, II), · N1-metüül-6-püridoon-3-karboksamiidi (III) ja · N1-metüül-4-püridoon-3-karboksamiidi (IV) vormis Pellagra - ,,kare nahk" Vajadus, leidumine Niatsiini kogust hinnatakse niatsiinekvivalentides (NE), mis hõlmab vitamiiniaktiivsust omavaid nikotiinhapet ja nikotiinamiidi. Kaetakse 60-70% ulatuses trüptofaaniga. 60 mg L-trüptofaanile vastab 1 mg nikotiinamiidi Leidub toiduainetes · Nikotiinhappena · Amiidina · Koensüümina Stabiilsus, lagunemine Küllalt stabiilne Pantoteenhape Koensüüm A (CoA) ehituslik osa Peamine atsetüül- ja teiste atsetüülrühmade kandja raku ainevahetuses. Esineb vabas vormis vereplasmas. R enamtiomeeri leidub looduses ja on bioloogiliselt aktiivne. Vajadus, leidumine Oluline ensüümireaktsioonides, mis võimaldavad kasutada süsivesikuid ja moodustada steroidseid biokeemilisi aineid (hormoone). Aitab stabiliseerida veresuhkru taset, hoiab
+ 2. ammooniumväetised – lämmastik esineb ammooniumina (NH 4 ) või ammoniaagina (NH3). On kergesti omastatavad (on võimalik omastada pikema aja vältel). Väljauhtumine on väiksem, kuna seotakse mõningal määral mullaosakestega (savi). 3. ammooniumnitraatväetised – sisaldavad nii ammoonium- kui ka nitraatlämmastikku. Enam kasutatakse ammooniumnitraati. 4. amiidväetised – amiidväetistes esineb lämmastik amiidina (NH2). Muutuvad kergesti üle ammooniumühenditeks ja edasi nitraatideks. Enam leiab kasutamist karbamiid. Pealtväetamiseks amiidväetised ei sobi, sest esimesed laguproduktid on taimedele mürgised. Põllumajanduskultuuride kestval viljelemisel, kuid nende väetamata jätmise või vähese kasutamise korral väheneb mulla lämmastikusisaldus. Vähese lämmastikusisalduse korral mullas ei ole aga loota head taimede kasvu ja ka saaki.