kasutab ensüüm ureaasi ja mida kasutatakse neeruoperatsioonide ja dialüüsi jälgimiseks. Reaktsiooni tulemusel muutub keskkonna ioonide kontsentratsioon, mis võimaldab seda tüüpi biosensoriga jälgida uurea kontsentratsiooni. NH2CONH2 + 3H2O ureaas 2NH4 + + HCO3 - + OH- Meetodit saab edukalt laiendada kasutades teisi ensüüme ja ensüümikombinatsioone, mis produtseerivad erinevaid ioone näit. amidaasid, dekarboksülaasid, esteraasid, fosfataasid ja nukleaasid. *** Optiliste biosensorite hulka kuuluvad ka mitmesugused ühekordse kasutamisega testribad. Näiteks glükoosi hulga mõõtmiseks veres ja ka uriini analüüsideks. Esimesel juhul on testribale immobiliseeritud ensüümid: glükoosi oksüdaas ja mädarõika peroksidaas koos kromogeeniga (värvust muutva ainega). 10. Bioinformaatika. Proteoom; proteiinide andmepank (Protein Data Pank)
1. mükoplasmad- rakukest puudub. 2. G (+) bakterid - rakukest paks, homogeenne 3. G(-) bakterid - rakukest mitmekihiline, rakukestas välismembraan 4. Valgulise kestaga bakterid (osad arhed). 5. Pseudopeptidoglükaankest (osad arhed). 6. G(+) ja G(-) kesta vahepealsed vormid (Pectinatus, Deinococcus) Protoplast on rakk, millelt on eemaldatud rakukest, näiteks lüütiliste ensüümidega (lüsotsüüm). Lisaks lüsotsüümile lagundavad rakukesta ka endopeptidaasid ja amidaasid. Protoplast võtab kera kuju. Protoplastid hingavad, sünteesivad valku ja nukleiinhappeid. Aga nad ei suuda resünteesida rakukesta, reeglina ei poolduega adsorbeeri faage. Sfäroplast on osaliselt kahjustatud kestaga rakk. Neid leidub alati vanades kultuurides. Neid võib saada ka rakke kasvatades penitsilliini manulusel. Sfäroplastidele adsorbeeruvad faagid, nad poolduvad ja taastavad rakukesta, kui normaalsed tingimused taastuvad. 23. Peptiidoglükaani ehitus?
o G(+) ja G(-) vahepealsed vormid ( Pectinatus; Deinococcus ) o Kesta struktuuri- ja tugikomponendiks on enamasti peptidoglükaan. ( glükopeptiid, mureiin ) annab rakukestale tugevuse ja kuju. Kui bakteriraku kesta kahjustada, siis muutuvad rakud kas protoplastideks või sfäroplastideks: Protoplast on rakk, millelt on eemaldatud rakukest, näiteks lüütiliste ensüümidega (lüsotsüüm). Lisaks lüsotsüümile lagundavad rakukesta ka endopeptidaasid ja amidaasid. Protoplast võtab kera kuju. Protoplastid hingavad, sünteesivad valku ja nukleiinhappeid. Aga nad ei suuda resünteesida rakukesta, reeglina nad ei pooldu ja neile ei kiinitu faagid. Sfäroplast on osaliselt kahjustatud kestaga rakk. Neid leidub alati vanades kultuurides. Neid võib saada ka rakke kasvatades penitsilliini manulusel. Sfäroplastidele kinnituvad faagid, nad poolduvad ja taastavad rakukesta, kui normaalsed tingimused taastuvad.