on prootoni sidumise võime. NT. üldjuhul: HA=H++A- Happeks on prootonidoonor ja aluseks on negatiivse laenguga rühmitus A. happed dissoteeruvad vesiniklahustes oksooniomi iooniks (H3O+) ja katiooniks ja aniooniks. Alused dissorbeeruvad vesilahustes metalliks ja hüdrooksiidiks, kusjuures mitme aluselised happed dissotseeruvad astmeliselt ja aluseliselt. NT: Hüdroksiide, mis dissotseeruvad vesilahustes nii aluselise kui happelise skeemi järgi nim. amforteerseteks. Pb(OH)2+H2O=H+-[Pb(OH)3]-; Pb(OH)2=OH-+[Pb(OH)]+ 6.9 Vee elektrolüütiline dissotsiatsioon. Vee ioonkorrutis. Vesinikeksponent. Indikaatorid. Puhverlahused vesi on elektrolüüt, mis dissotseerib vastavalt järgmisele võrrandile: H2O=H++OH-("H2O=H3O+OH-) Vee ioonkorrutiseks nim. vesinik ja hüdroksiidioonide kantsentratsioonide korrutist, mis arvulislt 22 C juures on 1*10 - 14 Kuna puhtas vees on vesinikioonide konts. Sama kui hüdrooksiidide konts, siis vesinikkonts: H+=1*10 -7 ja
süsinikuskeletis järgneb karboksüülrühma süsinikule. Kõik 20 proteinogeenset aminohapet on ütlasi α-aminohapped, st aminorühm on nende molekulis seotud just α-süsiniku juurde. Kuna aminohappe molekulis on ühtaegu olemas nii happeline kui aluseline komponent, võib aminohape sõltuvalt keskkonnatingimustes ilmutada nii happelisi kui aluselisi omadusi, st nii loovutada ümbritsevasse keskkonda vabu vesinikioone kui ka neid sealt endaga siduda. Selliste omadustega aineid nimetatakse amforteerseteks ühendidetks ehk amfolüütideks, järelikult kuuluvad ka aminohapped nende hulka. Happelises keskkonnas käitub aminohappe molekul alusena, sidudes aminorühma kaudu vesinikiooni. Aluselises keskkonnas vabaneb aminohappe molekuli karboksüülrühmast vesinikioon. Neutraalsele lähedase pH väärtusega keskkonnas aga on enamus aminohappeid seisundis, kus molekulis on nii ammoonium- kui karboksülaatrühm. 3. Aminohapete D- ja L- isomeerid:
annaabi.ee 
