Liustiku taandumisaega nimetatakse hilisjääajaks ehk hilisglatsiaaliks. Eestis hõlmab see ajavahemikku umbes 13 5000 kuni 10 000 radiosüsiniku aastat tagasi. 25) Mäeliustikud ja nende tüübid (rippliustikud, orvandliustikud ja oruliustikud). Lumepiir, kionosfäär, firn.Järskudel nälvadel paiknevates lamedates lohkudes kujunevad rippliustikud, mis nagu ripuksid kaljuseintel. Orvandiliustikud ehk kaariliustikud täidavad mäetippude lähedasi amfiteatrikujulisi nõgusid, milliste moldjas põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. Oruliustikud on mitmesaja meetri paksused ja kilomeetrite pikkused (Fedtšenko – 72 km, Zeravšani – 68 km) järsuveerulistest oruliustikest (tsirkusorgudest) algavad liustikud, mis kujundavad ruhiorge ehk trooge. Viimased on U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud, mis on liustike poolt laiendatud endised erosioonilised sälkorud
vajalikud tingimused on poolustel meretaseme lähedal, ekvaatoril aga ligi 6000 m kõrgusel. Harilikult kujuneb liustik orus ja hakkab siis seda pidi allapoole liikuma. Liustike liikumiskiirus võib ulatuda kümnetest meetritest sadade meetriteni aastas. Järskudel nõlvadel paiknevates lamedates lohkudes kujunevad rippliustikud, mis nagu ripuksid kaljuseintel. Orvandiliustikud ehk kaariliustikud täidavad mäetippude lähedasi amfiteatrikujulisi nõgusid, mille moldjas põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. Oruliustikud on mitmesaja meetri paksused ja kilomeetrite pikkused (Fedsenko 72 km, Zarafson 68 km) järsuveerulistest orulaienditest (tsirkuseorgudest) algavad liustikud, mis kujundavad ruhiorge ehk trooge. Need on U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud, mis on liustike poolt laiendatud endised erosioonilised sälkorud.