Kõikvõimalikest geomeetrilistest kujunditest omab antud ruumala juures kõige väiksemat pindala kera ja seetõttu püüavadki vette asetatud hüdrofoobsed ained võtta kera kuju. 2 Amfipaatsed molekulid vesilahuses Ühe olulise ja huvitava ühendite klassi moodustavad ühendid, millel on samaaegselt nii hüdrofiilsed kui hüdrofoobsed omadused. Selliseid ühendeid nimetatakse amfipaatseteks. Tüüpilisteks amfipaatseteks ühenditeks on rasvhapped ja detergendid (joonis 3.4). Amfipaatse rasvhappemolekuli hüdrofiilset osa nimetatakse peaks ja hüdrofoobset osa sabaks. Sabaks on tihti pikk süsivesinikahel. Amfipaatsete ühendite segunemisel veega võivad neist moodustuda erinevad struktuurid. Esiteks võivad nad vee pinnale moodustada monomolekulaarse n.ö. üksikkihi, kus pea osad on kontaktis veega ja sabad ulatuvad veest välja. Kui amfipaatse ühendi
CE -st lineaarselt). Väikese CS puhul on hüdrofoobsest (mittepolaarsest) ,,sabast". Ühe ,,sabaga" ühendeid nimetatakse amfifiilseteks ja reaktsioon substraadi suhtes I järku (kiirus sõltub kahe või enama ,,sabaga" ühendeid amfipaatseteks. Kui mittepolaarne osa on lühike, on polaarsed CS -ist lineaarselt). omadused ülekaalus ja ühend lahustub vees hästi. Kui mittepolaarne osa on pikk, on mittepolaarsed Ensüümi aktiivsust iseloomustatakse molekulaarse
annaabi.ee 
