Molekuli struktuuri järgi jaotatakse lipiidid ka liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Nad on hüdrofoobsed rasvamolekulid, mis sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa ning nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe radikaalile veel ka fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter. Amfifiilsuse tõttu saavad glütserofosfolipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure. Steroolide ehituslik alus on steraanituum ja nad on võimelised moodustama rasvhapetega estreid. Enam levinud loomne sterool on kolesterool, mida leidub paljudes loomsetes rakumembraanides ja mis tagab membraanide läbitavuse. Kolesteroolist toodetakse ka steroidhormoone, sapphappeid ja D-vitamiini. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõike lipiide iseloomustab see, et nad on lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava
mistõttu on ahel kujult väändunud. Kuna trans-konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak-kujuga, käituvad need biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele ning on raskesti metaboliseeritavad. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks ning kujutavad endast amfifiilseid molekule, kus on kaks rasvhappe radikaali (hüdrofoobne osa) ja fosforhappejääki (sellele seonduvad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter). Oma amfifiilsuse tõttu saavad nad moodustada vesikeskkonnas struktuure nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide e steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentanoperhüdrofenantreen (3 tsükloheksaani ja 1 tsüklopentaani tsükkel), mis C-3 asendis on hüdroksüleeritud. Seeläbi saavad rasvhapped estreid moodustada, andes steriide. Ilona Juhanson, 123964YASB
annaabi.ee 
