Väljaspool alamtuletust ei tohi kasutada alamtuletuse sammude vahetulemeid. Väljaspool alamtuletust tohib kasutada alamtuletuse lõppjäreldust. Kaudne tõestus sisaldab alamtuletusi. 11.On antud laused: „Kodakondsusamet väljastas eelmisel aastal üle tuhande trükiveaga passi.“ ja „Baaris külastajaid rannarõivaste ja rulluiskudega ei teenindata.“ Milline materiaalne loogikaviga esineb mõlemas lauses? Amfiboolia. 12.Literaal… Võib olla nii lausemuutuja kui ka lausemuutuja koos eitusega. 13.Üksikterm ehk singulaarterm: Võib olla tühitermin. 14.Mille järgi saabmäärata kategoorilise süllogismi figuuri? Kesktermini paiknemiste järgi. 15.Kui entümeemi lõppjäreldus on osaeitav ning väiksem eeldus on osajaatav, siis suurem eeldus… Peab olema üldeitav. 16.Kuidas nimetatakse terminit, mille abil avatakse defineeritava termini sisu? Definiens 17
4. INFORMAALNE LOOGIKA (LOOGIKAVEAD) 1) Stenogramm Tallinna Linnavolikogu istungilt 30.10.2014: „[...] Kas siis selles geniaalses savipeas ei ole tõesti tekkinud plaani need asjad rendile anda, et linnakassat täita? *...+“ Millise materiaalse loogikavea vastu eksitakse antud sõnavõtus? i. Motiiv põhjusena ii. Argentum ad novitatem iii. Sildistamine iv. Amfiboolia v. Toetumine eksperdile 2) Sofismideks nimetatakse... i. Arutluses esinevaid tahtmatuid vigu. ii. Ainult ratsionaalseid eksimusi. iii. Ainult irratsionaalseid eksimusi. iv. Arutluses esinevaid tahtlikke vigu. v. Demagoogiat. Sofism on demagoogia sünonüüm. 5. EROTEETILINE LOOGIKA 1) „Mis värvi on armastus?“ Millise küsimuse püstitamise reegli vastu on eksitud?(NB
Kreefti käsitlust ja temalt pärinevat vigade numeratsiooni.11 On püütud esitada ka levinud ladinakeelseid nimetusi. Mõned materiaalsed loogikavead on ülalpool põhjendite vigade hulgas juba ära mainitud. Allpool tuuakse vaid vigade loetelu, pikemalt vt õpikust) 1. Keelelised vead (fallacies of language) seisnevad põhiliselt väljendite ebajärjekindlas või kallutatud kasutamises ning see võib olla kas tahtlik või tahtmatu. a) Mitmetähenduslikkus (equivocation). b) Amfiboolia ehk mitmetähenduslik lause (amphiboly). c) Rõhuasetus (accent). Kõne mitmetähenduslikkus tuleneb rõhuasetusest, toonist (nt iroonilisest või sarkastilisest), näoilmetest või mõistaandmisest. d) Kallutamine (slanting). Terminitele lisatakse epiteedid, mis suunavad väljaöeldu kohta konkreetset seisukohta võtma ja hinnangut andma. e) Lööklause põhjendina (argument by slogan). Lööklaused või loosungid ei ole
annaabi.ee 
