tseoliitide, kloriitide, K-vilkude (muskoviit) ja kvartsi moodustumine · Regionaalse metamorfismi madala ja keskmise moondeastme (kuni temperatuurini 550°C) piirkonda iseloomustada rohekivimilise (s.o. kloriitiderikka) faatsiesena, Vajumismoonet iseloomustavad sinikilda faatsiese kivimid, milles esineb sinise värvusega leelis-amfibool - glaukofaan · kõrget moondeastet (kuni temperatuurini 700°C) aga amfiboliitse (s.o.küünekivirikka) faatsiesena. · Kui moondekivimite poorid on amfiboliitse faatsiese tingimustes küllastunud veeaurust, hakkavad kvartsi, päevakivi ja vilke sisaldavad kivimid temperatuuridel üle 650°C osaliselt üles sulama andes graniidi koostisele vastavat ränirikast vedelikku - graniitset magmat. Sellise heterogeense keskkonna jahtumisproduktiks on nn.segakivim - migmatiit.
Aluskorra tasandunud pealispinnale ulatuvad maakoore süvakivimid, s.o 1,8–1,9 miljardi aasta vanused Svekofennia orogeensed moonde- ja magmakivimid moodustavad kaks struktuurilt ja kivimiliselt koostiselt erinevat ala, mida lahutab Paldiski–Pihkva süvamurrangute vöönd. Eesti põhja- ja kirdeosa aluskorras (Tallinna, Alutaguse ja Jõhvi vöönd) paiknevad Lõuna-Soome aluskorraga sarnased amfiboliitse faatsiese moonde- ja magmakivimid. Lõuna-Eesti aluskorras valdavad Kesk- ja Lõuna-Baltikumi kivimitega sarnased granuliitse faatsiese ning Lääne-Eestis amfiboliitse faatsiese kivimid. Mitmekesise koostisega Svekofennia intrusioonide osatähtsus on kõikjal Eesti aluskorras väike. Hiljem kurrutunud aluskorda on tunginud ka rabakivigraniitide intrusioone (1,5–1,67 mljardit aastat tagasi), mis kuuluvad kas Viiburi või Ahvenamaa–Riia allprovintsi koostisse.