rändkividena, mida on mandriliustik Skandinaaviast lõuna poole liikudes kaasa haaranud Lõuna-Soomest ja praeguse Läänemere põhjast. Meie settekivimite all, Põhja-Eestis paarisaja meetri, Lõuna-Eestis kuni 700 m sügavusel, lasuvad rändkividega täiesti analoogilised moondekivimid. Moondekivimite põhilisteks esindajateks on savi- ja liivakividest tekkinud vöödilised vilgugneisid ja ookeanipõhja basaltide moondel tekkinud mustad amfiboliidid (Pilt 4). Kogu moondekivimite kompleks on kõrge astme regionaalmoonde tingimustes läbi teinud osalise ülessulamise, mille käigus moodustusid tard- ja moondekivimite segakivimid migmatiidid. (1) 7. Kokkuvõte Kivim on kõvastunud mineraaliterade segu. Maakoores olevad kivimid jagunevad kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Tardkivimid moodustuvad sulaainese jahtumisel ja kristalliseerumisel
Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiline kuuluvus Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki.
Osad elemendid kanduvad välja, teised juurde. Moondekivimites esinevaid mineraale iseloomustab sageli väljavenitatud või lehtjas kuju ning orienteeritud asend, mis annab kivmile vöödilise, kihilise või kildalise ehituse. Eriti selgelt väljendub see mitmesugustes kiltades ja gneissides, mõnikord ka amfiboliitides. Olulisemateks moondekivimiteks on savikildad, fülliidid, kloriitkildad, talgikildad, kristallilised kildad, amfiboliidid, marmorid, kvartsiidid, gneisid. Moondekivimid, mis on osaliselt ülessulanud, on tuntud migmatiitidena. Migmatiidid on kõrvuti gneissidega ulatuslikult levinud Lõuna-Soome aluskorras, kust nad on kantud mandrijää poolt ka meie alale. 3) SETTEKIVIMID kujutavad endast enamasti veekogu põhjas, harvem maismaal kuhjunud sette (lubimuda, liiv jne.) kõvastumise saadust (lubjakivi, liivakivi jt.).