Õndsam on anda kui võtta; Uhkus käib enne langemist. Samas, nagu repliike juttudest, nii on irdunud ja iseseivateks ütlusteks saanud ka värsse või värsipaare rahavalauludest, vanasõnu on eriti rohkesti tekkinud just mõrsjaõpetuslauludest, millel oli nendega ühine didaktiline funktsioon. Tuntuimad regilauludest pärit ütlused on: Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki; Ilu ei panda patta (ega kaunist katla); Põllumees põline rikas (ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas). (A. Krikmann ,,Ütlusfolkloor", ,,Regivärsist netinaljadeni" lk 92)5 4 A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat 5 M. Metsvahi, Ü. Valk 2005 ,,Regivärsist netinaljadeni" Tallinn: Kirjastus Koolibri Vanasõnazanri suhted teiste folkloorizanritega Ütlusfolkloori vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav
samasisulisest naljandist. Nii nagu repliike juttudest, on irdunud ja iseseisvateks ütlusteks saanud ka värsse või värsipaare rahvalauludest. Vanasõnu on eriti rohkesti tekkinud just mõrsjaõpetuslauludest, millel oli nendega ühine didaktiline funktsioon. Tuntuimad regilauludest pärit ütlused on: Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki; Ilu ei panda patta (ega kaunist katla); Põllumees põline rikas (ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas). Tähtis ütluste allikas paljudele rahvastele on olnud ka Piibel. Mõned piibliramatud (nt. Õpetussõnad ja nn. Taaveti Lauluraamat Vanas Testamendis ning apokrüüfide hulka kuuluv Jeesus Siiraki Tarkuseraamat) koosnevadki lausa vanasõnadest. Eestis tuntumad piiblivanasõnad on: Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub; Parem pool muna heaga kui nuumhärg pahaga; Õndsam on anda kui võtta; Uhkus käib enne langemist
annaabi.ee 
