oluline (ntx kaitsealad) (vastavat objekti haldav ministeerium) d. Kuidas ametlikku kohanime kasutada 89. Millised nõuded kehtivad kohanimele? a. Eestikeelne ja eesti-ladina tähestikus b. Erandkorras võõrkeelne kohanimi c. Mitteladina tähestikus peab ümber kirjutama ehk transkribeerima või translibereerima) d. Murdepäraste nimede ametlikustamine lubatud (murdekeelsed nimed TERVES VALLAS ja tagasi pöörata ei saa) e. Eksonüümid lisatakse endonüümide alla/kohale väiksemalt f. Reeglina võib igal kohal olla 1 ametlik nimi (erand Noarootsi) g. Samanimelised ei või olla haldusüksused, ühe valla või linna piires olevad asutusüksused, ühe asutusüksuse piires olevad nimeobjektid) h. Kohanimeks ei saa olla: i
· erandkorras võib kasutada ka võõrkeelset kohanime (rootsikeelsed kohanimed) · mitteladina tähestikust lähtumise korral olema kooskõlas ametliku tähetabeliga: transkribeerimine Eesti piires lähtenime edasiandmine sihtkeele tähestiku abil, arvestades ka hääldust; translitereerimine väljaspool Eestit - lähtenime tähttäheline edasiandmine sihtkeele kirjasüsteemi märkide abil · murdepäraste nimede ametlikustamine on lubatud 14 · eksonüümid lisatakse endonüümi alla II kohale, väiksemalt · reeglina võib igal kohal olla üks ametlik nimi · kaks ametlikku nime, neist üks põhi- ja teine rööpnimena, võib olla aadressis kasutataval asustusüksusel
nime. Kõik nimed korrastati ka keeleliselt, enamjaolt puudutas see kokku- ja lahkukirjutamist (Mäeküla, mitte Mäe küla jms). Riigi kohanimeregistri käivitamine tõi esile senise kohanimeseaduse lünki. Et ka õiguslik raamistik oli vahepeal muutunud, asus kohanimenõukogu välja töötama uut kohanimeseaduse eelnõu. See valmis 2002. a lõpuks. Seaduse kontseptuaalne osa, sh keelelised nõuded uues eelnõus ei muutunud. Kohalikule häälduskujule vastavate nimede ametlikustamine 1994. aastal tõstis sel perioodil aktiivselt tegutsenud Võrumaa kohanimede taastamise ja kaitse algatuskeskus üles taotluse kirjutada Võrumaa kohanimesid nii, nagu need kohaliku rahva murdekeeles (võru keeles) kõlavad. Hiljem on seda suunda propageerinud 1995. aastal loodud Võru Instituut. Murdepärasuste kajastamine ametlikes kohanimedes on Eestis pika ajalooga teema. 1920. aastatel sõnastas A. Tiitsmaa seisukoha, et mida väiksem koht,
annaabi.ee 
