minutit - Pranslastele on lõunane söömine väga tähtis ja lõuna võib kesta mitu tundi; ka hispaanlased, portugallased ja kreeklased ei kipu lõunasöögiga kiirustama ● Inglismaal õpetatakse, et küünarnukke ei tohi lauale toetada ja kui oleme lõpetanud, siis tuleb istuda käed süles. ● Mehhiklasi ● Aasiamaad (Fidžil) ja mõnel muulgi maal on viisakas (isegi kohustuslik) pärast sööki röhitseda, et oma tänulikkust näidata. ● Kõige ametlikumalt kõikidest rahvustest käituvad lauas rootslased. ROOTSLASED: Kui oled lauas ainuke välismaalane, siis on kogu tähelepanu sinul - ülesanne öelda esimene toost Laudlina - plekid - Aasias: mida rohkem on laual plekke, seda parem kiitus kokale - Hiinlaste jaoks: maitseained ja nuga on lauas tabu ● Hiinas ja aasias arusaamine, et söögilauas on kõik võrdsed (istutakse ümara laua taga) ● Vanades kultuurides hierarhia ja istutakse tähtsuse järjekorras
Neli distantsi HALL 1959 (intiimne (35 cm, kuhu igaüht ei lasta), personaalne, sotsiaalne, avalik 3-4 m) Oleneb kultuurist ja oleneb indiviidist!! Inimeste asetus üksteise suhtes: näod vastakuti (oponeerimine), külg-külje kõrval jne. nurgaasendit soovitatakse ärimeestele, et saavutada paremad läbirääkimised. Inimeste hulk ja tihedus ruumis ning kõrgus üksteise suhtes. kehakeelt ei tohi väga kasutada, kui räägitakse akadeemilisemalt, ametlikumalt. Vestluse ajal jälgivad inimesed žeste kuigi miimikale keskendutakse rohkem. Kui on väga vaja midagi rõhutada, tõstetakse käed näo juurde. Inimene on võimeline lühikese aja jooksul sooritama suure hulga kehaliigutusi, mis loovad mitmesuguseid tähendusi. Kehaliigutused asendavad sõnu, kui sõnu on raske leida. Seda juhtub nii emakeeles kui ka võõrkeeles rääkides. (Gullberg, Stam) Žestide kasutamise rohkus ja mitmekesisus tuleneb pigem kultuurilisest kui geneetilisest