auastmed, aunimetused, teaduskraadid ja tiitlid kirjutatakse väikese algustähega, olgu tegu presidendi, ministri, direktori, professori, jne ametiisikuga. Väiketähega kirjutamine ei vähenda nende väärikust . Niisamuti käivad väikese tähega sellised aunimetused nagu aasta õpetaja, aasta sportlane, aasta naine jt. Kuidas kirjutatakse asutusenimetused ? Selleks on kaks võimalust: asutuste, ettevõtete, organisatsioonide jm ühenduste registreeritud täisnimetusi kirjutatakse ametlikkusele rõhutamisel (dokumentides, pitsatitel jm) läbiva suurtähega.Nagu näiteks autor on välja toonud Riigikogu, Keskkonnaministeerium, Tartu Ülikool, Kiiu Piimaühistu, Eesti Turismifirmade Liit jne.Autor soovitab siinkohal kahtluse korral kasutada väiketähti, siis saab kirjutis igal juhul õige. Kuigi on ka erandjuhte ,kus eristab algustäht tähendust näiteks Eesti Pank ja Tallinna Muusikakool on konkreetsete asutuste ametlikud täisnimetused, Eesti panku ja
Küla muutusi kirjeldatakse kui imena, mille saada korda nõukogude võim. Tegeliku eluga pole selles teoses midagi ühist. - Juhan Smuuli „Kirjad sõgedaste külast“ saab alguse kokkupuutest vene külaproosaga. Segažanriline teos pakub uut eeskätt mõne skeemipäratu tegelasega, kes õõnestavad ankeediprintsiipi. Omased rikas lokaalkoloriit, särav huumor ja pajatuslikkus. Stalinistliku diskursuse jäigale ametlikkusele ja pateetikale vastandudes manifesteerib tema huumor mõtte- ja loomevabadust. Kerkib esile panoraamromaan, kus püütakse detailselt välja joonistada ajastutaust ja anda läbilõige eri sotsiaalsetest kihtidest. - Rudolf Sirge „Maa ja rahvas“ keskendub maa ja võimu ümberjagamisele ühes Eesti külas. - Aadu Hint „Tuuline rand“ (epopöa) räägib suguvõsa saagast ajaloosündmuste taustal. Köitest köitesse (kokku 4) loovutab ajastumaaling ruumi hingelistele vaatlustele