Bengt Gottfried Forselius-Harju-Madise ja Risti rootslasest pastori poeg.1684.aastal lõi Forseliuse seminari, kus koolitati Eesti talupoegadest õpetajaid välja. Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu õpetaja, viis nad Karl XI ette. Seminaris u160 talupoissi, kellest 50 said õpetajateks. Andis suure panuse Rootsi ajal eestlaste haridusse. Johan Skytte-Liivimaa kuberner(1629-1634). Skytte eestvedamisel rajati 1630. Tartusse gümnaasium, millest 1632. aastal sai Tartu Ülikool(ametl. Academia Gustaviana)lepingu allkirjastas Gustav Adolf II enne oma surma. 1631 Tallinna Gümnaasium(GAG). Suur reduktsioon-Karl XI asus kärpima otsustavalt balti aadlike võimu. Riigitulude suurendamise eesmärgil algatas ta kunagiste riigimaade, hiljem erakätesse läinud valduste tagasivõtmise Rootsis k.a kogu Eestis. Põhja-Eestis võisid mõisnikud jääda mõisate rentnikeks,st et mõisnik pidi hakkama riigile mõisa pealt maksu maksma, ei saanud mõisa enam
per. Oma töö jäet. uuele isikule, sest ise ei suuda seda enam tõhusalt teha. 3) C. Grönroosi (1990) org.sisese turund. teooria väidab, et org-i esmaseks turuks on pers. Juht. tugin.: suhtum. ja suhtlem. juht.: pers. kliendisõbral. suhtum. ja tööt.sõbral. keskk. 4) S. Covey (1990) liidriks kujun. 7 harjumuse teooria. Käsitl eestved. ja isiksusega seond. prots. filosoofil. plaanis tehnil. üksikasjadesse laskumata. 5) J. Kotter (1990) käsitl. eesm.pärast juhtim. ja ülemin. ametl. võimult mitteametl. 6) P. Drucker (1985) propag. eesm.pärast juhtim. ja ülemin. juhtimiskeskk. ettevõtluskeskk. 7) T. Peters (1984) käsitl. ülemin. bürokraatl. juhtim. lihtsale juht., põhjend. seda in. loovusega. 8) W. Ouchi (1982) Z-teooria. Väitis, et ükski juhtimisstiil ei ole parim ning McGregori X- ja Y- teooria sobivus oleneb keskkonnast. Kohand. jaapani juht.stiili lääne (USA) org-dele, arvest. indi- vidualistl. ja kollektivistl. ühisk. erisusi.
I Laulupidu toimud Tartus, u. 850 osav. 2. lp toimus 10 aasat hiljem Tartus, u. 1270 osavõtj. 3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Eestit 4. lp 1891 Tartus, u. 2700, huvi oli kerkinud, sest vahe ju eelmisega 11 a., laulupeo presidendiks määrati esmakordselt eestlane Johann Köler. Lp korraldaja oli Eesti Kirjameeste Selts. Klassikute osatähtsus tõusis repertuaaris (Hayden, Mozart, Beethoven). Popid olid rahvalauluseaded. Esmakordselt lubati ametl. laulma segakoorid, ka keelpilliorkestrid. 5. lp. 1894 Tartus – korraldaja Vanemuise Selts ja Käsitööliste abiselts, osavõtj. 3951. Ülekaalus eesti heliloojate looming, rahvalaulud olid populaarsed “Sokuke” ja “Üles” UUS: 1. korda võtsid osa venemaa kaugemate kubermangude eesti koorid ja toimus ka solistide kontsert (Aino Tamm- laul ja metsasarve mängija Jaan Tamm) 6. lp. 1896 Tallinnas, korraldaja Estonia Selts, Lootuse Selts. U. 5680 osavõtjat. 1-st korda
hindamine mitmesuguste algerinevustega ennustuste põhjal Fulguriidid. 12. Ilmaennustamine Balaklava torm. Balaklava torm Krimmi sõja ajal (14.11.1854) Napoleon III – Leverrier – esimene ilmakaart tormi kulgemise kohta- ametl. ilmateenistused 1861 Inglismaal ja 1863 Prantsusmaal 30/30-reegel. FitzRoy. kui välgu nägemisest kõminani on vähem 1831 – “Beagle” ümbermaailmareis kui 30 sek, varju. Tule välja, kui 30 min on