Euroopa Kohus küsimuse vastu 2.2. Kes ei saa küsida? liikmesriigi kohus küsimustes, mille sisuks ei ole õigusemõistmine (nt registrisse kandmise funktsiooni täites) liikmesriigi kohtumenetluse pooled ise üldjuhul liikmesriikide haldusasutused mitteliikmesriigi kohtud, üldiselt ka rahvusvahelised kohtud teised EL institutsioonid Nt pole vastu võetud eelotsuse küsimusi: Hollandi Riiginõukogult, Luksemburgi maksuametilt, Itaalia riikliku süüdistaja ametkonnalt, Itaalia kontrollikojalt, Austria Ringkonnakohtult (ei tegutsenud konkreetses asjas õigusemõistjana), Pariisi linnakohtu advokatuurilt. Euroopa Kohtult saavad eelotsust küsida kõik Eesti maa- ja linnakohtud, halduskohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. 2.3. Materiaalsed tingimused: küsida saab ja/või küsima peab EL õiguse tõlgendamist ja/või kehtivust eelotsuse küsimise objektid (EL õigus, mille tõlgendamist ja/või kehtivust võib küsida)
loobunud soovist saada tagasi nende asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. 6 Eestis toimunud sündmused 1985. aastal Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis enam aset. 1986. aasta lõpul hakkas Eesti NSV's muutuma sisepoliitiline olukord, kui avalikustati uue fosforiidikaevanduse kava. Rahvas nõudis ametkonnalt kaevanduse rajamisest loobumist. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitline ühendus MRP-AEG eesmärgiga tuua ellu 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 23.augustil korraldati Tallinnas Hirvepargis MRP-AEG eestvedamisel poliitiline meeleavaldus. 1987. aasta lõpul loodi esimine demokraatlikele põhimõtetele tuginev organisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Aastal 1988 loodi esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei