· suurendada Eesti kriitilise infrastruktuuri juhtimissüsteemide, eelkõige elektri-, gaasi-, vee- jt jaotussüsteemide ning liikluse juhtimissüsteemide turvalisust, määrata kindlaks täiendavad turvameetmed ja rakendada neid; · täiendada pidevalt küberjulgeolekut tagavaid turvalahendusi ja rakendada vastavaid turvameetmeid tulenevalt tehnoloogiliselt keerukamate ründemeetodite kasutuselevõtust; · tugevdada ametkondadevahelist koostööd ja koordinatsiooni küberjulgeoleku tagamiseks ning jätkata era- ja avaliku sektori koostööd kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitsmisel. 2. Küberjulgeoleku alase kompetentsuse tõstmine. Vajaliku kompetentsuse saavutamiseks küberjulgeoleku valdkonnas on püstitatud järgmised eesmärgid väljaõppe ja teadusuuringute osas: · tagada infoturbealase väljaõppe kvaliteet ja kättesaadavus, et saavutada piisav kompetentsus avalikus ja erasektoris
positsioonid ELi nõukogudes. Ministeeriumid: Koostavad lähtuvalt oma valitsemisalast Eesti seisukohti ELi algatuste ja eelnõude kohta. Sealjuures on ministeeriumide ülesandeks korraldada seisukohtade kaitsmine ELi institutsioonides ning jõustunud ELi õigusaktide rakendamine. Peaminister:Juhib ELi küsimuste siseriikliku koordineerimist. Riigikantselei ELi sekretariaat (ELS): Nõustab valitsust ja peaministrit, teenindab ametkondadevahelist koordinatsioonikogu, korraldab ELi dokumendihaldust, osaleb valitsuse ELi alaste seisukohtade kujundamises ning seirab ELi õigusloome rakendamist. Ametkondadevaheline koordinatsioonikogu (KOK): Ülesandeks on tagada ministeeriumidevaheline kooskõla valitsuse positsioonide osas, vaidlus-küsimuste lahendamine, infovahetus ning kõikvõimalike muude Euroopa Liiduga seotud probleemide kaardistamine ja lahenduste leidmine