Töövormiks istung, mis on reeglina kinnine. Töökorraldus riigiti erinev. Otsused sünnivad kas: 1) enamuspõhimõttel 2) konsensus- ehk üksmeelepõhimõttel – saavutatakse kompromiss Istungid võivad olla kas formaalsed või reaalsed või ka mitteformaalsed. Formaalseid juhib riigipea, teisij uhatab valitsuse juht. Ministritele alluvad ministeeriumid – keskhaldusaparaadi osa – ministeeriumikeskne keskorganite süsteem. Võib olla ka ametkondadekeskne – nt Rootsi. USAs on ka nn mänedzeri-tüüpi juhtimismall populaarne. 45. LÜNGAD ÕIGUSES Igas õiguskorras esineb lünkasid. Lünkade probleem tõusetub kõigis õiguskordades, sest elu on dünaamiline. Positiivne õigus kui inimloomingu resultaat ei saa kunagi olla lõpetatud süsteem. Kehtiva õiguse lünkade all mõistame neid juhutsid, kui seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega vastavat elunähet või ühiskondliku suhet, kuid ebapiisavalt
struktuuriüksused - eeskätt ministeeriumid. Neis on oma sisestruktuursed vastutavad üksused (osakonnad, talitused, bürood jne). Ministeeriumid ja teised keskasutused (ametid, inspektsioonid) on struktureeritud valdavalt valdkonna põhimõttel, kuid peale selle on neis ka teenindavad funktsionaalsed struktuurid. Täidesaatva riigivõimu keskorganite süsteemi ülesehituse osas on levinud kaks põhimõtet: 1) ministeeriumikeskne süsteem; 2) ametkondadekeskne süsteem (kasutusele võtjas Rootsis - kameraalsüsteem). Esimesel juhul on iga valdkonna jaoks põhimõtteliselt oma ministeerium, samas võib mitut sidusvaldkonda ühe ministeeriumi alla koondada. Ministeeriumi alluvuses on territoriaalselt hajutatud, kuid just sellele ministeeriumile alluvad kohahalduse struktuurid. Alluvuse alusel moodustub range subordinatsiooniga hierarhiline süsteem ministeeriumiga tipus, mida omakorda juhib minister.
annaabi.ee 
