Kuigi vestluse läbiviimine näib lihtne olevat, osutub see paljudel juhtudel siiski väga keerukaks tegevuseks. Kommunikatsioon Organisatsioonis Intervjueerimisel pole kindlaid ja ainuõigeteks peetavaid reegleid, sest see on koostöösituatsioon, milles etendavad osa suhtlemisstiil ja -kogemused. Lisaks inimeste tavapärasele suhtlusoskusele, tuleb kasuks siiski ka mitmete soovituste teadlik järgimine. Mõnes ametivestluses on võtmeküsimuseks argumenteerimisoskus ja väidete mõjusus. Väitluses võib olla juhuseid, mil suurepäraselt läbi kaalutletud argumendid ei vii õnnestumiseni, sest antud olukorras polnud nad õigesti valitud vai järjestatud. Argumendid on nagu töövahendid, mida inimesed kasutavad. Kuna inimesed pole täiuslikud, siis võib ka väiteid kasutada ebaõigesti. 1.3 Koosolekud Organisatsioonis on otstarbekas otsustada mitmeid küsimusi kollegiaalselt. Enamasti
Inimesed on kui näitlejad, kes etendavad erinevaid rolle ja jätavad pealtvaatajatele teatava mulje. Mulje suunamisel manipuleeritakse nii välimuse kui ootuspäraste käitumisviisidega. See tundub kohati ebaõiglane, kuid tõsiasi on, et välimus on tajutav tunduvalt hõlpsamalt kui inimese mistahes andekus. Ärimaailmas toimub sageli välimusest tulenev diskrimineerimine ehk - parem väljanägemine annab eeliseid. See ilmneb kõigis ametisuhtlemise valdkondades, kuid eelkõige ametivestluses ning läbirääkimistes. Seetõttu on otstarbekas mõelda, milliseid mulje suunamise viise kasutatakse. Mulje suunamisel saab rakendada järgmisi võtteid: 1. Kindla etendamine ehk püütakse luua mulje, et isik ei tee vigu ega eksi. 2. Saamatu etendamine, mil luuakse pilt nagu isik ei saaks kuidagi asjadega hakkama. Mulje eesmärgiks on vältida ebameeldivaid asju ning saada võimalusi meeldivate asjadega tegelemiseks. 3
annaabi.ee 
