sisse panna (nt kaupluses: Palun mulle X grammi Y jms). Sellega koos käib ametisuhtluse väiksem spontaansus kui argisuhtluses. Kuna mallid on osalt varem olemas, siis ei tule enam lauseid konstrueerida. Lisaks oleme tihti ametisuhtluseks varem ette valmistunud (nt mõtleme ülejuhul enne ostusoovi vormistamist läbi, mida me osta tahame). Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses | 10 Ametisuhtluses võib esineda tihti reguleeritud vooruvahetus. Nt võib olla kindlaks määratud roll (nagu küsija-vastaja teleintervjuus) ning vestlust võib juhtida inimene, kes annab ja võtab osalejatelt sõna (nagu telesaates). Avalikus suhtluses on seal olemas tugev ja selge sotsiaalne kontroll meie keelekasutuse ja laiemalt suhtluse üle. Seetõttu väldime nt ropendamist vms. Ka iseloomustab meie keelekasutust tihti selgelt suurem orienteeritus keeles olevatele normingutele (nt hääldatakse
Tänapäeval on paljudel inimestel isiklik visiitkaart. Veel enne Teist maailmasõda nimetati kaardikest nimekaardiks. Visiitkaart iseloomustab selle omanikku, on hea abiline kontaktandmete vahetamisel. Isiku ametialase ja ühiskondliku positsiooni alusel tellitakse endale visiit- või nimekaart. Visiitkaardi traditsiooniline suurus on 9 × 5 cm. Kõigepealt tehakse endale selgeks, kus ja miks visiitkaarte tarvitatakse. Tavaliselt vajatakse visiitkaarti ametisuhtluses. Selleks otstarbeks tellitud visiitkaardile märgitakse omaniku täpne ees- ja perekonnanimi, ettevõtte nimi, ametinimetus, töökoha aadress, telefoni, mobiiltelefoni ja faksi number, kodulehe aadress. Vajadusel võib märkida isikliku mobiiltelefoni numbri. Andmed paigutatakse järgnevalt: visiitkaardi keskel isiku ees- ja perekonnanimi, selle all ametikoht ja olemasolu korral ka tiitel. Alumisse vasakusse nurka märgitakse ametikoha aadress, paremale alumisse
annaabi.ee 
