keerulisema info edastamiseks tuleks kasutada silmast-silma suhtlemist. ; ( http://www.tlu.ee/files/arts/4427/6-loe76671a5c4c3976eb20f87f0646daac0f.pdf) Kommunikatsioon Organisatsioonis 4. AMETISUHTLEMINE Paljude inimeste peamiseks töövõtteks on suhtlemine, mille edukusest sõltub organisatsiooni ja tema liikmete heaolu. Sellepärast tuleks eristada ametisuhtlemist tavasuhtlemisest. Ametisuhtlemist iseloomustab asjalikkus, mis kajastub eelkõige selles, et püütakse lühemat teed mööda jõuda asja tuumani. Tavasuhtlemises võib inimene keskenduda oma emotsionaalsete või ratsionaalsete vajaduste rahuldamisele, kuid ametisuhtlemises on esmatähtis organisatsiooni huvide arvestamine. Ametisuhtlemise viisid on : ametivestlus, koosolek, ametikirjad, avalikkussuhte korraldamine ja läbirääkimised. 1.2 Ametivestlus Ametivestlus on sihipärane tegevus
nii vahetu-vahendatud kui ühe- ja kahepoolne. Vahendatud suhtlemises kasutatakse erinevaid vahenduskanaleid (nt paberile kirjutamine ja telefoniga rääkimine), kuid vahetus suhtlemises on osalised üheaegselt ühe füüsilises keskkonnas ühises suhtlemissituatsioonis. Ühepoolse suhtlemise korral domineerib üks suhtlemispool, kusjuures kahepoolsel suhtlemisel jaguneb suhtlemise intensiivsus ning mõju partnerite vahel võrdselt. Kui võrrelda ametisuhtlemist tavasuhtlemisega, siis viimases võib inimene keskenduda oma emotsionaalsete või ratsionaalsete vajaduste rahuldamisele, kuid ametisuhtlemises on esmatähtis arvestada organisatsiooni huvisid. Organisatsiooni igapäevases tegevuses kombineeritakse ametisuhtlemise võtteid omavahel, mis muudab asjaajamise paindlikumaks ning säästab aega. Ametisuhtlemise peamisteks vormideks on intervjuu (ametivestlus), koosolek ja nõupidamine, avalikkussuhete kujundamine, läbirääkimised ja ametikirjad.
annaabi.ee 
