See järeldus on kooskõlas varasemate uuringutulemustega, mis noorte puhul on näidanud, et Lõuna-Euroopa riikides on haridustaseme mõju töötusele suhteliselt nõrk. 4. Milline seos on haridustasemel ja ametipositsioonil? Millised on peamised erinevused riikide võrdluses ning kuidas on teksti autorid neid erinevusi selgitanud? Ametipositsioon erineb haridustasemeti kõigis vaadeldavates riikides. Siiski on erinevuste ulatus riigiti küllaltki erinev. Enamikus analüüsitud riikides on ametistruktuur pärast kriisi muutunud, kuna tõenäosus juhi või spetsialisti ametikohale jõuda on pigem vähenenud. Nt. ERLE MAIDO TAAB11 19.10.2015
See järeldus on kooskõlas varasemate uuringutulemustega, mis noorte puhul on näidanud, et Lõuna-Euroopa riikides on haridustaseme mõju töötusele suhteliselt nõrk. 4. Milline seos on haridustasemel ja ametipositsioonil? Millised on peamised erinevused riikide võrdluses ning kuidas on teksti autorid neid erinevusi selgitanud? Ametipositsioon erineb haridustasemeti kõigis vaadeldavates riikides. Siiski on erinevuste ulatus riigiti küllaltki erinev. Enamikus analüüsitud riikides on ametistruktuur pärast kriisi muutunud, kuna tõenäosus juhi või spetsialisti ametikohale jõuda on pigem vähenenud. Nt. Ungaris ja Eestis töötab umbes neli viiendikku põhihariduse omandanutest sinikraedena ning vaid üksikud neist on jõudnud spetsialisti või juhi kohale. Vastupidiselt aga Iirimaal, Saksamaal või Soomes põhi- ja keskharidusega inimeste erinevused ametipositsioonides nii suured ei ole. See tõttu pole seal ka põhiharidusel nii suurt stigmatiseerivat rolli kui Eestis ja Ungaris