võrgutamine viis suhteni ja armumiseni. Keelatud armastus muutus liiga riskantseks, mistõttu Julien pidi oma tööpostilt lahkuma. Elutee viis teda seminari, kus ta kohtus abee Pirardiga, kes aitas ta karjääriredeli teisele astmele. Pirard kauples talle sekretäri koha Pariisis markii de La Mole juures. Esialgu peab ta kõvasti pingutama, et olla ülemusele meelepärane, kuid pingutused kandsid vilja ja ta hakkas saama järjest keerulisemaid ja olulisemaid tööülesanded. Oma ametipostiga oli ta saanud jala kõrgklassi ukse vahele, aga see polnud talle piisav. Ta mõistis, et kõrgklassi pääseb ta ainult siis, kui abiellub kõrgest seisusest naisega. Tema sihtmärgiks sai markii tütar Mathilde. Plaan oleks õnnestunud, kui härra de La Mole poleks saanud kirja proua de Renal'ilt, milles tulid ilmsiks Julieni tegelikud plaanid. Julien üritas proua de Renal'i mõrvata tolle kirja tõttu, kuid ta mõrvaplaan nurjus. Mõrvakatse tõttu
kaaskodanikke, kes näevad Stellas vaid kuulsate vanemate last, kelle kõik saavutused on võrdelises seoses tema vanemate tuntusega ja pöördvõrdelises seoses andega. Eks mingil määral ole tõsi, et nii Londonis kui ka kõikjal mujal üle maailma on väga palju andekaid (ka kindlasti andekamaid kui Stella) noori moekunstnikke, kelle vanemad ei musitseerinud ´60ndate hittbändis ning kes peavad leppima mõne kohaliku õmblustšehhi juurdelõikaja ametipostiga. Aga samas on Stella ennast enam kui kümne aasta jooksul disainerina tõestanud ja on selge, et issi kuulsus ei ole see, mis moeeliiti Stella loomingut ostma ja kandma sunniks. 2003. aastal abiellus Stella kirjastaja Alasdhair Willis’ega. Tseremoonia toimus Rooma katoliku kirikus ja pulmapidu oli kinnine. Stella pulmakleit oli uuendatud variant – mis valmis koostöös Tom Fordiga - ema Linda pulmakleidist, milles too 1969. aastal naitus Pauliga. Täna
Ei mäleta konkreetselt, millal esimest korda hakkasin jooma. Meie suhte keerulisus hakkas mul vaikselt kasvama üle piiri; mitte järsku, aga stabiilselt.» Alguses trimpas mees vähem, siis üha rohkem ja rohkem. Hiljem tekkisid joomingud, mille tagajärjeks oli karm reaalsus: mälukaotus. Kui oli võtmine, siis ikka nii, et maa oli must. «Järgmine päev on küll pohmell, aga põed ära, läeb nädalake mööda, tekib uuesti tunne.» Stresse on Kerdi elus tekkinud ka tööpuudusest, samuti ametipostiga seotud pingetest, aga siiski tunnistab mees, et need pinged oleksid köömes selle kõrval, kui ta kaasast kiirgaks armastust. Sest kõige rohkem stressi tekitab Kerdile just naine oma käitumise ja mehesse suhtumisega. Mees ei tunne naise poolt mingit hingelist mõistmist. «Mind ajab närvi ka see, et ta ei lase mul meie ühist last kasvatada, aga kui mingi jama on, siis tehakse mind süüdi. Et naisel on alati õigus ja mina olen viimane loll see on nii tavaline.