See, mida tehakse või otsustatakse, pole ainus võimalus. Ülejäänud võimalustest loobumine põhineb väärtustel. On olukordi, kus sotsiaaltöötaja peab määrama oma seisukoha ja sageli tuleb võtta vastu otsus kohe, sest puudub võimalus pidada nõu sõltumatu eksperdiga. Samuti ei ole lihtne ka ametialase eetikajuhendi kasutamine, paljudel asjaolude juures ei ole võimalik lihtsalt sellest kinni pidada. Oluliseks osaks sotsiaaltöötaja ametioskustest on võime eetiliste kaalutluste-, valikute- ja jälduste analüüsiks. Aidata inimest, tähendab ühtlasi tungimist tema privaatsusesse. Sotsiaaltöötaja peab olema teadlik oma teo tagajärgedest. Ta ei tohi oma otsusega teisi inimesi kahjustada. See nõuab sotsiaaltöötajalt tavalisest suuremat vastutust. Sotsiaaltöötaja peab vastutama isiklikult oma professionaalsete oskuste ja valikute eest.
ühisus seltsi põhimõttel ja kutsuda ellu ajakirjanike vahe- ehk aukohus. Viimase tegutsemisest eriti andmeid ei ole. Esimesel kongressil püüti defineerida ajakirjaniku elukutset keda saab nimetada ajakirjanikuks? Ajakirjanikena määratleti neid, kes töötavad alaliselt toimetuses või teevad pidevalt ajakirjandusele kaastööd, samuti ajalehtede-ajakirjade väljaandjaid. Keskseks arutlusteemaks oli haridus, ja nimelt üldharidus (veel ei olnud kerkinud küsimust praktilistest ametioskustest). Kutsealane organiseerumine EAÜ ja EAL Eesti Ajakirjanike Ühing asutati 1919. Ühingu eelnõu registreeriti Tallinna Haapsalu rahukogus enne ühingu asutamiskoosolekut. EALi põhikirjas fikseeriti elukutselise ajakirjaniku, kaastöölise ja väljaandja erinevused. Ajakirjanike Ühingul seisis ees eesti ajakirjanduse kohandamine vabariigi oludele, oma ülesannete määratlemine. Tsensuuri ja surve puudumisel võis ajakirjandus