Eest ajaloo marksistliku käsitluse tunnusjoonteks said klassivõitlus ning vene ja eesti rahva ajalooline sõprus. Vallandati paljud Eesti Vabariigi ajal töötanud õpetajad. Langes ak kooliõpetuse tase. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates aastast 1958 8-klassiline kooliharidus.Aastal 1970 muudeti keskharidus kohustuslikuks: pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekeskkoolis. Viimased andsid ka ametioskustele lisaks ka üldise keskhariduse. Keskhariduse kohustuslikuks muutmine langetas aga õppe- ja haridustaset, kuna küpsustunnistused said ka need õpilased, kes seda ei väärinud. Nõukogude kõrghariduse süsteemis asendus ainesüsteem kursustega, mis vähendas valikuvabadust ja iseseisvust. Uute ainetena hakati igale tudengile õpetama kommunistliku partei ajalugu ja teadislikku kommunismi. 7. Eestlased maailmas
algkoolide arv kasvas, 7-klassiliste arv aga mõnevõrra langes. Kaugemalt kooliskäimise võimaldamiseks asutati kooliinternaate. Kuni 1958.a. kehtis Eesti NSV-s 7-klassiline koolikohustus, mida 1950.aastate esimesest poolest alates üldjoontes suudeti täita. Alates aastast 1958 8-klassiline kooliharidus. Aastal 1970 muudeti keskharidus kohustuslikuks: pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekeskkoolis. Viimased andsid ka ametioskustele lisaks ka üldise keskhariduse. Keskhariduse kohustuslikuks muutmine langetas aga õppe- ja haridustaset, kuna küpsustunnistused said ka need õpilased, kes seda ei väärinud. 1960. aastate keskpaiku avati esimesed süvaõppega klassid, kus teatud ainet õpetati süvendatud mahus. Hakati arendama süvaõppega koole mõned õppeained võõrkeeles, põhjalikumalt teoreetilised ja rakenduslikud teadused, üksikud loodusteaduslik-