tänu sellele seadusele peab kooli minema. Omaette arutledes, aga taipasin, et kool on tähtis meie kõigi jaoks. Mitte just selle tagamõttega, et õppida grammatikat või pöördvõrdelisi funktsioone matemaatikas, vaid et iga inimene arendaks ennast lõpuks niivõrd kaugele, et ta suudaks viimaks mõista, mis on tema elu eesmärgid ning kuhu ta soovib oma eluga jõuda. Kui meie haridussüsteemis puuduks ka põhikool kohustusliku osana, siis võib-olla liigitukski meie inimmass lapselikeks ametinimetusteks. Pooled sooviksid saada arstiks, osa peomüüjateks, mõni politseinikuks ja ehk mõned ka näitlejateks. Täenäoliselt poleks siis inimestel üldse aimu, mida tähendaks geenitehnoloogia või ökoloogia. Nende jaoks ei tähendaks see suuresti midagi, sest puudub aimdus niivõrd keerulistest ametinimetustest. Kuid miks ikkagi on põhikooliharidus meie kõigi jaoks kohustuslik? Mina leian, et lapsed pole väga objektiivsed hindama saadava hariduse tähtsust. Väikeseid lapsi ikka ju pigem
siirmine (volitamine, delegeerimine), koordineerimine, kommunikatsioon, otsustamine, eesvedamine ja kontrollimine. Organisatsiooni struktuur Määrab kindlaks ametikohad ja struktuuriüksused ning nendevahelised alluvus- ja koordineerimissuhted. Graafiliseks väljundiks on organisatsiooni skeem. On olemas ametlik ja mitteametlik struktuur. Erasektoris on ametinimetused vabad. Äriühingutes on ainsad juriidiliselt määratud ametinimetusteks juhatuse esimees, juhatuse liige ja juhataja. Struktuuriüksuste nimetused on vabad (osakond, divisjon jne). Avalikus sektoris on ametinimetused ja struktuuriüksuste nimetused määratud põhikirjaga. Koosseisude nimestik (ametikoht ja töötaja nimi) on kõikjal kohustuslik. Skeem ei ole kohustuslik. Organisatsiooni struktuur tuleneb strateegiast. Struktuuri iseloomustavad juhtimistasemed (vertikaal) ja juhtimisulatus ehk kontrollimisulatus. Juhtimistasemete arvu
13) Kommunikatsioon – info edastamine ja haldus, toodete ja nõudluse info, ajastus, saadavus, laoseis, kulud jne. NB! Ära tõmba piire tegevuste vahele. Kõik peab toimima heas koostöös! 1 Mõiste ajalugu Sõna logistika tuleb kreekakeelsest sõnast logistikos , mis tähendab “kalkuleerida oskav” või “arvutamises vilunud”. Vanas – Kreekas olid ohvitseride ametinimetusteks logistikas ja Vana- Rooma ning Bütsantsi sõjavägedes olid ohvitserid logistad. Need ohvitserid vastutasid selle eest, et vägedel oleks kõik vajalik olemas (logistika, ponjal – kõik vajalik peab olemas olema). Kuni 20. sajandani saab logistikast rääkida ainult militaartähenduses. 20. sajandi keskpaigast saadik on militaarlogistika põhimõtteid hakatud kasutama praktilises äritegevuses, mis pani aluse uue logistikaharu – ärilogistika - tekkimisele.
annaabi.ee 
