Veneetsia ülikutele meeldis kanda liibuvaid sukki, mis kinnitati haakide või kahekordsete kinnitusnõeltega vammuse külge. Vammuse peal oli neil põlvini ulatuv nööbitav tuunika ehk zipone, kostüümi täiendas laiade varrukatega ja keskelt vööga kokku tõmmatav ülerõivas zornea. Kangad: Renessansi edenedes muutusid kangad koos oskustööliste ametimeisterlikkuse arenemisega üha uhkemateks ja ekstravagantsemateks. Flandrias toodeti parimat brokaati, rasket bütsantsi siidi samite`i , tafti ja sametit. Rõivaste ääristamiseks olid jätkuvalt soosingus karusnahad hermeliin, orav, tallenahk, rebane, ondatra ja kodujänes. Salle, taskurätikuid ja loore tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Sellest ajast pärineb ka pits. Renessansiajastu hindas kõrgelt kanga ilu
Veneetsia ülikutele meeldis kanda liibuvaid sukki, mis kinnitati haakide või kahekordsete kinnitusnõeltega vammuse külge. Vammuse peal oli neil põlvini ulatuv nööbitav tuunika ehk zipone, kostüümi täiendas laiade varrukatega ja keskelt vööga kokku tõmmatav ülerõivas zornea. Kangad: Renessansi edenedes muutusid kangad koos oskustööliste ametimeisterlikkuse arenemisega üha uhkemateks ja ekstravagantsemateks. Flandrias toodeti parimat brokaati, rasket bütsantsi siidi samite`i , tafti ja sametit. Rõivaste ääristamiseks olid jätkuvalt soosingus karusnahad hermeliin, orav, tallenahk, rebane, ondatra ja kodujänes. Salle, taskurätikuid ja loore tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Sellest ajast pärineb ka pits. Renessansiajastu hindas kõrgelt kanga ilu