isik ja tema esindaja ehk lapse ja vanema suhe või näiteks juriidiline isik, kes ei saagi kolmanda isikuga suhelda muud moodi, kui esindaja kaudu. Esinduse sisesuhe tähendab alati mingit tüüpi õigussuhet. Selle iseloomust tuleneb esindusõigus, mille raames esindaja saab tegutseda. Käsutusleping on sisesuhte aluseks. On ka tööleping. Juriidiliste isikute juhtorganite puhul tugineb käsunduslepingulaadsele lepingule (juhatuse liikmete ja juriidilise isiku vahel sõlmitakse ka ametileping- olemuselt käsundusleping). Sisesuhe võib põhineda ka seadusel. Füüsilise isiku puhul seaduslik esindaja. Välissuhe suhe esindatava ja kolmanda isiku vahel. Sisesuhte kaudu tahetakse saavutada välissuhe. Seadus näeb ette esindusõiguse esindajale, et saaks muuta või lõpetada esindatava jaoks suhteid. Välissuhe ei ole eraldi õigussuhe. Esinduse liigid Saab rääkida kahte liiki esindusest (esindusõigusest):
Juriidilist isikut saavad esindada ka need, kellele on antud eraldi volitus. Juhatuse liikmete esindusõigust suhetes kolmandate isikutega ei saa piirata. Ainuke piiramisvõimalus on see kui on määratud ühine esindamisõigus. Võib olla ette nähtud et juhatuse liikmed võivad esindada juriidlist isikut vaid koos, kui see on kantud vastavasse registrisse. Ütleme et on AS ja juhatuse liige; nendevaheline suhe on "sisesuhe"; juhatuse liikmetel pole töölepingut juriidilise isikuga, neil on ametileping. Kui juhatuse liige suhtleb kolmandate isikutega, tekitab ta aktsiaseltsile kolmandate isikutega suhte. Kolmas isik peab kontrollima, kas isik kuulub juhatusse; kas pole tegu ühise esindamisõigusega. Esindusõigust ei ole nõukogu liikmetel, va. kui kolmas isik on juhatuse liige ise. 3.6.3. Vastutus Vastustusest saab rääkida kolmel tasandil: 1) Juriidilise isiku enda vastutus - juriidiline isik vastutab oma varaga kolmandate isikute ees.
Juhatuse liikmete esindusõigust suhetes kolmandate isikutega ei saa piirata. Ainuke piiramisvõimalus on see kui on määratud ühine esindamisõigus. Võib olla ette nähtud et juhatuse liikmed võivad esindada juriidlist isikut vaid koos, kui see on kantud vastavasse registrisse. Ütleme et on AS ja juhatuse liige; nendevaheline suhe on “sisesuhe”; juhatuse liikmetel pole töölepingut juriidilise isikuga, neil on ametileping. Kui juhatuse liige suhtleb kolmandate isikutega, tekitab ta aktsiaseltsile kolmandate isikutega suhte. Kolmas isik peab kontrollima, kas isik kuulub juhatusse; kas pole tegu ühise esindamisõigusega. Esindusõigust ei ole nõukogu liikmetel, va. kui kolmas isik on juhatuse liige ise. 3.6.3. Vastutus Vastustusest saab rääkida kolmel tasandil: 1) Juriidilise isiku enda vastutus - juriidiline isik vastutab oma varaga kolmandate isikute ees.
annaabi.ee 
