tegemist Eesti kaitsejõudude osadega. 2 Kodutütarde ajalugu Esimesed ajutised Kodutütarde põhimäärused kinnitas 19. jaanuaril 1932. aastal Kaitseliidu ülem Johannes Roska. Kodutütarde esimeseks peavanemaks nimetati 1933. aastal Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi pedagoog prl Salme Pruuden. Kaitseliidu ülem kinnitas 1992. aastal taastatud organisatsiooni peavanemaks Maret Lepiku. 1. aprillist 1999. aastast täitis ametikohustust pr Anne Eenpalu ja alates 6. maist 2002. aastast pr Angelika Naris. 1932. aastal kinnitas Kaitseliidu peastaap esimese variandi “Kodutütarde” põhimäärusest. Lõplik variant, mis kehtis 1940. aastani, kinnitati 5. veebruaril 1934. aastal. Põhimääruse järgi oli Kodutütarde eesmärgiks kõlbliku isiku, hea kodaniku ning oma ülesannete kõrgusel seisva naise ja ema kasvatamine. Motoks oli sama hüüdlause, mis noorkotkastel: “Isamaa Auks – alati valmis”.
Senatil ei olnud. 2 konsulit-senat-rahvatribuun. Otsustamisel pidi olema üksmeel. Rahvatribuunid jäid mõõdukuse piiridesse, tihti veto õigust ei kasutanud. Kui arvestada sellega, et pidevalt toimusid sõjad, vabariigi algusaastatel kuni 146 ekr ja veel lõunas, põhjas, ähvardav välisvaenlane, oli ühtekuuluvus tunne, mingi üksmeel oli kolme institutsiooni vahel. Keisriajal keiser võttis rahvatribuuni tiitli üheks aastaks. Keiser augustus iga aasta uuendas rahvatribuuni ametikohustust. Jumalanna Cerese kaitse all, teravilja jumalus. On arvatud, et algselt tegelesid plebeid põllumajandusega. Kui keegi oli päris patriitsi päritolu, keegi ei kadestanud, ei tahetud saada, oli sünnipärane. Plebeid said võimu juurde ajaga. Cicero oli plebei päritolu, ei häbenenud seda. Rahvaediilid e plebeiediilid, olid rahvatribuuni abid. Võim toimis ainult promeeriumi sees. Võim, mida enne kandis kuningas, jaotati konsulite ja muude magistraatide ja rahvatribuunide vahel
annaabi.ee 
