serveerima eraldi laual ja iga suupiste kaunilt kujundatuna eraldi vaagnatel. Laual oli Prantsuse ja Hollandi juuste, külma soolaliha, sülti, kalamarja ja sinki. Kartul tuli Venemaale 1770-ndatel. Frankofiil Katariina Suure (1729 1796) mõjutusel sai täieliku ülemvõimu prantsuse kulinaaria. Kõik pidi olema prantsuse pärane: rõivastus, kombed, keel ja toidud. Teenindamine 18. Sajandi Venemaal käis ametiastmete järjekorras ning võis juhtuda, et laua ,,alamas" otsas istuvatel külalistel jäi tihtipeale üle silmitseda vaid tühje taldrikuid. Räägiti, et vürst Grigori Potjomkin oli kord kutsunud enda poole lõunale mingi väikeametniku ja pärast lõunasööki armulikult pärinud: ,,Noh, vennas, kas jäid rahule?" Laua lõpus istunud külaline oli vaguralt vastanud: ,,üliväga tänan, teie hiilgus, kõike nägin, armuline härra." 20.4. 19. Sajandist tänapäevani 19
poole pöörduda. Juhuslikel kohtumistel vahetatakse visiitkaarte siis, kui soovitakse tulevikus edasi suhelda. Tutvumisel vis-à-vis (vastamisi) ulatab esimesena oma visiitkaardi madalamal positsioonil olev isik kõrgemal ametipositsioonil olevale isikule. Ei maksa solvuda, kui mõni teist kõrgem isik ei ulata vastuseks oma kaarti. Ametialasel suhtlemisel ei ole tähtsad inimese sugu ega vanus. Kui soovitakse järgida vana tava, siis võrdsete ametiastmete korral ulatab visiitkaardi noorem endast vanemale. Sekretär ega juhiabi ei küsi kunagi kõigepealt visiitkaarti vaid palub kontaktandmeid. Seltskonnas ei anna daamid vallalistele meestele oma lihtkaarti, millele on trükitud kodune aadress ja telefoninumber. Soovi korral võib need andmed lisada lihtkaardile käsitsi. Võimaluse korral antakse visiitkaart üle isiklikult. Mitte kunagi ei anta oma visiitkaarti kuningliku perekonna liikmeile, presidentidele ega teistele
annaabi.ee 
