riigis ega ka regionaalselt pole teada, milliseid erialasid vajab riik perspektiivis. Terje Otsa on viidanud koolide vähesele koostööle erialade planeerimisel. Koolid alluvad ju haridusministeeriumile. On loomulik, et info sellest, milliseid eriala spetsialiste regiooniti vajatakse, koondub õppeasutuste tööde koordineerivasse keskusesse, s.t. ministeeriumi. Võib-olla peaksime ka põhjanaabrite eeskujul mõtlema võimaluste loomisele eri ametialadest koosnevaks kokkuvõtteks õppes või lubama (võimaldama) omandada kaks või enam ametit eri koolitustest samal ajal. Täna on nii mitmeidki probleeme ja vastuseid ootavaid küsimusi selles vallas. Loodan, et teema pakkus teile huvi ja mõtteainet oma haridustee jätkamise üle. Usun siiralt, et kui meie seisame reaalselt valiku ees kas ülikool või kutseõppeasutus, on paljud praegustest probleemidest lahenduse leidnud, seda nii olmeliste, sotsiaalsete, kui ka reaalsete riigi vajaduste osas
Dünaamika: Tööõnnetuste arvu statistika puhul tuleb silmas pidada, et igal aastal registreeritakse 100 000 töötaja kohta Eestis keskmiselt 500 tööõnnetust. Tööõnnetusi juhtub rohkem meestega, kui naistega; igaaastaselt on olnud surmaga lõppevaid tööõnnetusi · õnnetusi on juhtunud tavaliselt keskmisest suuremates ettevõtetes (50- 249 töötajat). · Enamus tööõnnetusi toimub tööstuses või tootmisega tegelevates ettevõtetes, suurel hulgal metsatööstuses; · Ametialadest on esikohal liht- ja oskustöölised, masinaoperaatorid ning teenindustöötajad; · Vanuseliselt satuvad õnnetusse enim 20-24.a noored. Andmed on 2006 aastast! 20. Tegutsemine tööõnnetuse korral. Kohustus tuleneb Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise korrast, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning
annaabi.ee 
