Vanimad klaasiahjud selles piirkonnas on töötanud Utsali külas ja Laashoonel. Põltsamaa jõe ääres, nüüdse Potaste pere kohal asus potasetootmise ettevõte. 1792. aastal rajati Rõika- Meleski klaasivabrik ("Lisette"), kus toimus klaasisulatamine ning peeglite ja pudelite valmistamine. Põltsamaa jõe ääres Rõikal aga poleeriti ja lihviti peegleid, milleks kasutati peamiselt veejõudu. Klaasipuhujad ja muud oskustöölised tulid Saksamaalt. Meleski klaasivabriku looja Carl Philip Amelung oli pärit Saksamaalt. Enne Eestisse tulekut elas ta St. Peterburgis, kus tegeles oma isa Anton Amelungi Braunschweigis asuva Grünenplani peeglivabriku peeglite müügiga. Tutvudes kohalike soodsate majandus- ja turuoludega, otsustas ta asutada uue ettevõtte Liivimaale. Rõika-Meleski manufaktuur oli omal ajal Eesti suurim tööstusettevõte. 1820. aastal töötas siin 538 töölist. Hiljem vabrik rekonstrueeriti, mille tulemusena tööliste arv vähenes 186-le, kuna
Schacht (male), kusjuures see on etümoloogiliselt põhjendatud tollel ajajärgul saksa "sch" hääldamisega sõna algul ligilähedaselt nagu "sk". Näljahädad ja Põhjasõda laastasid Liivimaa. Uuesti leidub jälgi maleharrastusest 18. sajandi teisel poolel. Sellest ajajärgust on pärit ka esimesed nimeliselt tuntud maletajad Eestimaal. Tugevate maletajatena said tuntuks Gotthard Andreas Zoege- Manteuffel ja Carl Philipp Amelung. C. Ph. Amelungi peeti aastatel 17901817 Baltikumis ja Peterburis tugevaimaks maletajaks. 18. sajandi viimaste aastakümneteni ei ole jälgi kirjalikest maleteemalistest töödest ega partiitekstidest, mis võimaldaksid saada ülevaadet mängutaseme arengust. Olemasolevatel andmetel on vanim kirjas märgitud positsioon Zoege-Manteuffeli ülesanne, mis kuulub ajavahemikku 17901799 ja on ära toodud Saksa maletaja Max Lange ülesanneteraamatus "Handbuch der Schachaufgaben" (Leipzig, 1862)
annaabi.ee 
