apostelliku õpetuse alalhoidmine ja kaitsmine moonutuste eest. Piiskopi ametist arenes arenes vanakiriku põhiamet 2.sajandi lõpuks. Et kirik võiks oma ülesandeid täita tekkisid juba 1.sajandil kindlad koguduse ametid. Esialgu olid need mitmel pool erinevad, hiljem koondus võim valitud juhi kätte. Piiskopi abilisteks olid kogudusevanemad ehk presbüterid, samuti diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja vastutasid heategevuse eest. Presbüteri ametist arenes hiljem preestri amel. Varases kirikus tunti ka naiste ametit. Vähehaaval see aga kadus. 4.sajandil hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks, keda ametissepühitsemine eraldas rahvast ehk ilmikutest. Kui kirikusse tungisid askeetlikud ideaalid, hakati kõrgematelt vaimulikelt nõudma abiellumatust ehk tsölobaati, hiljem laienes see nõue kõikidele vaimulikele. Riigikiriku ajal arenes välja kiriklik astmesti ehk kiriku hierarhia. Juba varasemast ajast oli kristlike
pekstud ning nad said raha selle eest, mida nad tegid. Mende oli väga löödud, kuna nendesse suhtuti paremini ning ta ei olnud seda millegagi ära teeninud. Siis kui tüdrukud omavahel rääkima hakkasid, kutsus Rahab Mende endaga korra kaasa ja käskis Mendel jälle valetada, et ta maksab talle palka jne. Õhtul, kui kõik sõid küsis Jaimea, et miks Rahab Mendet lööb ning Mende ainult kordab, et ta töötab tema juures jne. kui Rahabi õde Amel kuuleb seda jutuajamist, siis lähevad Jaimea ning Amel tülli ningka Rahab sekkub asjasse, asi lõppes sellega, et Jaimea lahkus majast. Mende kahetses, et ta ei rääkinud tõtt, sest Jaimea astus ju tema eest välja. Kahekümne teises peatükis palub Rahab Mendel poodi muna tooma minna ning Mende läheb, tagasi tulles jääb ta vaatama kudias lapsed mängivad, aga Rahab näeb seda ja saab vihaseks. Rahab käskis Mendel muna praadida, kuid kui munad praetud said, vihastas Rahab ning