kolonistide tulek on ohuks põliselanike tulevikule. 1618. saj hakati organiseerima valgete väljaajamist Ameerikast. See ülestõus oli algselt vägagi edukas, kuid üks indiaanlane reetis plaani ning pärast rünnaku tagasilöömist asusid valged karistusretkele. Põlisasukad mõistsid aja möödudes, et edukaks võitluseks valgete vastu on vajalik lõpetada vastuolud ja tülid ning ühendada hõimuliidud. Püüeldi iga hinna eest Indiaani riigi loomise poole. Seega on põlistel ameeriklastelgi tähtsal kohal olnud nende oma riik ning strateegia selle loomiseks. 1774. aastal kogunes Ameerika asumaade I kontinentaalkongress, mis katkestas kaubavahetuse Suurbritanniaga ning pöördus kuninga poole truualamliku kirjaga. II kontinentaalkongress otsustas luua regulaararmee ning valis selle ülemjuhatajaks George Washingtoni. 4. juulil 1776 võttis kongress vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis on tänapäevalgi ameeriklaste üheks tähtsaimaks dokumendiks. See deklaratsioon kuulutas 13
Muidugi ei hakanud terve ühiskond iseenda vastu mässama, vaid seda tegi üks osa ühiskonnast, enamasti noored. Seda toimuvat nimetataksegi põlvkondade konfliktiks: noores heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid, sündustunde jms. Eestis manifesteeris põlvkondade konflikti ilmselt kõige ilmekamalt Mati Undi romaan ,, Hüvasti, kollane kass!". Erinevalt Euroopast ei saavutanud kommunism USA-s kunagi mingit kõneväärset tortuspinda, kuid ameeriklastelgi olid omad probleemid. Nimelt kogus 1960. aastatel järk- järgult jõudu võimas mustanahaliste liikumine, mis nõudis kodanike tegelikku võrdsust seaduse ees. Liikumist juhtis karismaatiline baptilistlik jutlustaja Martin Luther King. Nii Euroopas kui ka Ameerikas tugevnesid sel ajal mitmed muudki liikumised. Võrdsust ja õiglust ei nõudnud mitte ainult mustanahalised või vaesed, vaid ka naised, kes saavutasid selles osas ka märkimisväärset edu
annaabi.ee 
