aastal Bridgeport'is katsetega uurimaks ameeriklaste allumist moraalselt kaheldavatele korraldustele teiste katsealuste karistamisel elektriga, et jätkata neid uurimuse teises faasis Saksamaal ning oma hüpoteesi kontrollimiseks võrrelda saadud tulemusi omavahel. Kuid Yale´i ülikoolis selgunud katsetulemused sokeerisid nii teda ennast kui akadeemilist üldsust sedavõrd, et reis Saksamaale jäi ära ning tõestamata jäi ka sakslastele kaasaantud pime usk oma liidritesse. Selgus, et ameeriklasedki ei tundnud mingit takistust teadlaste korraldusel kaaskatsealusele valede testivastuste puhul tugevaid elektrilööke doseerides (küll teadmata, et elektrisokid olid teeseldud ja nende saajad mängisid eksperimentaatoriga kokku). Juutide erilisusemüüt on kindlalt juurdunud läänemaisesse kultuuri, kuid sellel on peale ajaloolise tagapõhja, inimliku kaastunde ja poliitilisekorrektsusetaotluse teisigi põhjusi. Praegusel ajal
Avaldas vähesel määral ka luuletusi. Püüdis avaldada mahukamat luulekogugi, kuid ei leia kirjastajat. Wilde'st sai aga avaliku elu tegelane, ta jäi silma oma riietuse, käitumise ja tegudega ning lõpuks õnnestuski mehel oma luulekogu välja anda. Kogu sai menukaks. Endiselt oli mees enesekeskne, halvustas teisi ning pidas end teistest paremaks. Sõitis ka Ameerikasse kõnesid pidama. Tema kõned olid harivad ning heal tasemel, kuid mehe käitumisviisi ei suhtunud ameeriklasedki hästi. Wilde pilkas ameeriklaste elulaadi. Avalikkuseni on jõudnud episood Wilde'i ja ühe tolliametniku vahelisest vestlusest, mis kirjeldab hästi Wilde'i eluhoiakut. Tolliametnik: 'Kas sul midagi tollida on?' Wilde: 'Mul pole midagi muud tollida peale oma geeniuse.' Inglismaale naasnud, muutus mehe käitumisviis veidi mõõdukamaks. Oli väga aktiivne seltskonnainimene. Leiab tee ka Pariisini, kus temast ei olda kuigi vaimustuses. Wilde'i
annaabi.ee 
