eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks laenud, hoiused, võlakirjad, arveldused, riskijuhtimise instrumendid, valuutavahetus, aktsiad jne. Finantsinstrumentide maht on kasvanud alates 80ndate algusest hüppeliselt maailmas. Kauplemiskäibed on kasvanud veelgi kiiremini, eriti kiirest on kasvanud sel perioodil valuutatehingute käibed 50 korda ja aktsia käibed 30 korda. Kuna Eestis ei ole seni välja kujunenud selgepiiriliselt ühte majandusmudelit, teatud jooned viitavad ameerikalikule anglo-saksi majandusmudelile, vaatame kuidas oli Ameerikas finantstegevuse arenemisega (3 lk 10). 2.1 Anglo-saksi majandusmudel Enne 1929 aastal alanud Suurt Depressiooni oli USAs samuti panganduskeskne majandusmudel, mis sarnanes tänapäeva kontinentaal-euroopa majandusmudelile (Joonis 2). Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA
muutunud finantsturgudele avatumateks ja transaparentsemateks. Suureneb investorite surve ettevõtete tulususele ja efektiivsusele ning aktsionäride huvisid on hakatud väärtuse jagamise protsessis seadma esiplaanile. Investoritele antakse jooksvalt teda ettevõtte väärtuse loomisest (value communication) ja plaanidest tuleviku suhtes väärtuse loomisel. Eestis ei ole seni välja kujunenud selgepiiriliselt ühte ülalkirjeldatud majandusmudelit. Teatud iseloomulikud jooned viitavad ameerikalikule anglo-saksi majandusmudelile ja mõningad momendid osutavad kontinentaal-euroopalikule majandusmudelile. Eestis pikemaajalises perspektiivis on siiski selge suund anglo-saksi majandusmudeli suunas arvestades ülemaailmseid trende ja trende Skandinaavias. Toome allolevas tabelis kokkuvõtlikkult ära erinevate majandusmudelite võrdluse. MAJANDUSMUDELITE VÕRDLUS Kontinentaal-euroopa Anglo-saksi