Tema sõnul vajab Euroopa Liit riike, kes on vabad posttraumaatilistest olukordadest ja käituvad külmapäiselt, asjalikult ja konstruktiivselt. Võib-olla peaks Eesti tõesti võtma eeskuju Soomelt, kes tegutseb kaine mõistusega. Eriti just selle pärast, et Soome on jätkusuutlikkuse edetabelis kõrgemal positsioonil kui Eesti. Kindlasti ohustab Eesti jätkusuutlikkust ka rahvuskultuuri hääbumine. Liiga palju võetakse üle mujalt maailmast, eriti suur probleem on liiga ameerikalikuks muutumine. Suurim probleem selles osas on just keelega, mis aina risustub inglise keelest üle võetud väljendite ja sõnadega. Ka kultuuriüritustes lähtutakse ehk liiga palju üldlevinud põhimõtetest toimumas on kultuuriline globaliseerumine. Seoses muude kultuuride huvidega valmistab ka muret migratsioon. Esiteks muidugi eestlaste emigratsioon. Kuna paljud inimesed ei leia enda teadmistele ja oskustele oma kodumaal rakendust, siis lähevad nad seda otsima välismaalt
Kelti kirik oli esimene 3 kristlik kirik Briti saartel ning kelti kristlased pidasid seitsmenda päeva hingamispäeva ja ootasid Jeesuse peatset tagasitulekut -- just nii nagu tänapäeva adventistid. Seitsmenda päeva adventistid on eelkõige "raamatu rahvas", ja selleks raamatuks on Piibel. Kuigi Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus rajati Ameerikas, on ekslik pidada seda "ameerikalikuks" liikumiseks, nagu vahel on nimetatud. Adventkiriku tõekspidamised on sügavalt rajatud Euroopa usupuhastajate poolt tunnustatud veendumustele. Enamikku neist õpetustest kandsid edasi usklikud Euroopas enne, kui 1863. aastal organiseeriti Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus. Vähem kui 10% liikmeskonnast elab Põhja- Ameerikas ning koguduse kasvades üle maailma see protsent aina väheneb. Adventkirik hakkas oma olemasolule Euroopas alust rajama 19. sajandi viimasel kümnendil ja 20
PRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei
annaabi.ee 
