infektsioonhaigused; psühhiaatria; pediaatria; patoloogia. q teeninduspiirkond 100 000-200000 inimest q Lisaks peavad ööpäevaringselt töötama pediaater, ortopeed, günekoloog, psühhiaater akuutpsühhiaatria osakonnas ja vajadusel tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast infektsioonhaiguste arst. Keskhaiglad 2 1) AS Ida-Tallinna Keskhaigla; 2) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla; 3) SA Ida-Viru Keskhaigla; 4) SA Pärnu Haigla PIIRKONDLIK HAIGLA 2 Peab osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid kõikidel erialadel Ööpäevaringne valve: ü vähemalt kaks erakorralise meditsiini arsti ü sisearst, kardioloog, neuroloog, pulmonoloog ü pediaater, ü psühhiaater, ü kirurgilise eriala arst, ortopeed, ü otorinolarüngoloog, ü günekoloog, ü anestesioloog, ü radioloog ü infektsioonhaiguste arst. Teeninduspiirkond 500 000-1 000 000 inimest Piirkondlikud haiglad 4 1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla;
Terviskasvatus (health education) Inimese tervise arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine. Võimestumine (empowerment for health) Üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi. Esmatasandi tervishoid (primary health care) Inimestele elukohajärgselt kättesaadav teenuste kogum, mis hõlmab tervisedendust, haiguste ennetamist, perearsti abi, õendusabi, ämmaemandust, füsioteraapiat, hooldusravi jt ambulatoorseid tervishoiuteenuseid, mis on kooskõlas elanike vajaduste ja tervishoiusüsteemi käsutuses olevate ressurssidega. Rahvastiku tervis (population health) Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. Rahvatervis (public health) Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle
Materjal ja meetodid 2.2.1. Materjal Andmed, mis olid vajalikud artikli eesmärgi saavutamiseks ja uuringu teostamiseks, saadi 18 polikliinikust ja perearstikeskusest ,,Kasvamine ja kasvuhäired" projekti raames. Selle projekti raames koguti andmeid normaalselt üksiksünnitusest sündinud tervete laste kohta. Täpsemalt pandi kirja tervelt sündinud laste kehapikkus ja kehakaal. Nende andmete kogumine toimus 1989 aastast alates kuni 1997 aastani. Andmete saamiseks kasutati laste ambulatoorseid tervisekaarte. Valimi moodustasid ainult need lapsed, kellel mõõdeti pikkus ja kaal nii sünnil kui ka ühe aasta vanuselt. Seega artiklis kasutati 3885 lapse andmeid, kellest 1916 olid tüdrukud ja 1969 poisid. 2.2.2. Meetodid Hüpoteesi kindlaks tegemiseks jagati lapsed vastavalt füüsilises antropoloogia keskuse kehastruktuuri uurimiseks välja töötatud pikkuse-kaaluklasside meetodi abil viide pikkuse- kaaluklassi
annaabi.ee 
