niisutuspudeliga või hingamisaparaadist (Iivanainen jt 2003, Fuhrman jt 2006), mis tuuakse lapse voodikoha juurde enne intubeerimist. Respiraatorit ettevalmistades on õe ülesandeks jälgida, et hingamisaparaadist lapsele manustatav hapnik oleks soojendatud 36 0-370 ja niisutatud, et soodustada sekreedi väljutamist ja vältida selle kuivamist ja intubatsioonitoru sulgumist (The Merck... 2005). AMBU ja ventilatsioonimask Enne intubatsiooni tuleb patsient preoksügeniseerida maski ja ambukotiga ventileerides. AMBU peab olema eelnevalt kokkupandud ja veendutud, et kõik osad on töökorras. AMBU koosneb hapnikureservuaarist, ventilatsioonimaskist ja lerõhuventiilist, mida tohib kasutada vaid selleks spetsiaalse väljaõppe saanud intensivist (Reisdorff jt 1993). AMBU ja ventilatsioonimask tuleb valida vastavalt lapse suurusele. Ventilatsioonimask on vastsündinule sobivas suuruses kui nina ja suu on korralikult maski sees ja maski serv ei avalda
haiglalt, kus Christian oli hiljuti sees häälepaelte polüüpide tõttu. Operatsiooniaeg on kokku lepitud järgmiseks nädalaks. Vahepeal on insipiratoorne striidor selgelt kuuldavaks muutunud, pingutus iga hingetõmbe tegemiseks on suurenenud. Kiirabiarst paneb rohelise kanüüli kubitaalveeni ning palub teil see fikseerida, samal ajal kui õde teeb ettevalmistusi intubatsiooniks. Siis selgitab kiirabiarst poisile, et ta aitab tal maski ja ambukotiga hingata. Selleks asetatakse Christian diivanile, et tema juures oleks põlviliasendis mugavam töötada. Kuid hingamise toetamine 100% hapnikuga ei suurenda saturatsiooni, see jääb endiselt 60% tasemele. Alustatakse narkoosi Etomidaadi, Fentanüüliga ja Lystenon pannakse süstlaga valmis. Esimene intubatsioonikatse ebaõnnestub, õde paneb kiirelt valmis skalpelli ja klemmid. Pärast uut maskiga hingamisele järgnenud intubatsioonikatset õnnestub paigaldada 5,0 intubatsioonitoru
annaabi.ee 
