Olid olemas torke- ja viskeodad. Samuti kasutati rauda nooleotste tugevdamiseks ja täpsuse lisamiseks. Väga tähtsad relvad, mis kasutusele võeti olid mõõgad. Üheks tähtsamaks faktoriks, mis mõjutas kogu sõjandust alates 14. sajandist, oli püssirohu kasutuselevõtt. Võrreldes vibude ja ambudega polnud püssid ja kuulid nii ilmatundlikud ja püssimehe väljaõpetamine oli lihtsam. Edasi võeti kasutusele musketid, mis olid paremad varasematest püssidest, vibudest ning ambudest. Väga palju mõjutas sõjandust tagantlaetavate püsside loomine. Kasutusele võeti ka suurtükid, ning ka neid õpiti tagant laadima. Relvade täiustamine, tootmine ning areng hakkas väga kiirelt kasvama Maailmasõdade ajal. Kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. Esimese maailmasõja ajal tekkis uue väeliigina õhuvägi ning uute relvaliikidena tankivägi ja õhutõrje.
Raske palk lamas kirikuesisel platsil. Kuuldi ainult vaeste õnnetute oigamist, kes esimese hoobi vastu olid võtnud ja kivi-astmete teravate nurkade vastu oma sisikonna lömas-tanud. Kui esimene ehmatus möödas oli, leidis Argoo kuningas lõpuks seletuse, mis oli ta kaaslastele vastuvõetav. «Kurat ja põrgu! Papid mõtlevad veel vastu panna! Uuesti kallale! Kallale!» «Kallale! Hurraa!» karjus rahvahulk meeletult ja vastu kiriku fassaadi käis kogupauk ambudest ja arke-buusidest. Pauk äratas ümberkaudsed rahulikud elanikud unest. Aknad tehti lahti ja sinna ilmusid öömütsid ja käed põlevate küünaldega. «Laske akende pihta!» karjus Clopin. Jalamaid plaksatasid aknad kinni ja vaesed linnakodanikud, kes vaevalt mahti olid saanud ehmatanud pilku heita lärmakale kirikuplatsile täis tõrvikuid, läksid hirmust üleni higistena tagasi vooditesse oma naiste kõrvale, eneselt küsides, kas on Jumalaema kiriku ees mõni
annaabi.ee 
