peeglist, iga läbmõõt on 1,06 meetrit ning need paiknevad analoogselt peapeegliga. Sekundaarpeeglid täidavad ka adaptiivse optika ülesannet. Iga peegli külge on paigutatud 672 aktuaatorit., kokku 4700. Suur Magalhaesi teleskoop meenutab ka esimest mitmekordse peegliga teleskoopi. Teleskoobi asukohaks valiti Las Campanas Tsiilis kus juba paiknevad kaks Magellani teleskoopi. Tööd peaks see hakkama tegema 2017 aastal. 1.2 Euroopa eriti suur teleskoop: Suurim ja ambitsioonikaim projekt on Euroopa Eriti Suur Teleskoop. Selle eestvedaja on Euroopa Lõunaobservatoorium ning algus ulatub. 1996. Aastasse. Esimene plaan nägi ette ehitada 100meetrise peapeegliga optiline teleskoop, teisel juhul olnuks peegel 50meetrine. Euro-50 peamised väljatöötajad olid Lundi ülikooli astronoomid. Teleskoobi suuruseks saab olema 42 meetrit ning valmima peaks see 2017-2018. Selline teleskoop on pindala poolest just 30 ja 60meetrise vahepeal. Teisalt ületab see kõikide
riskima tööpuudusega, et hoida inflatsiooni kontrolli all. Nad ei soovinud majandust liialt stimuleerida ning riik elas kaheksa aasta jooksul läbi kolm langusperioodi. Merealuste naftaleiukohtade valdamise andis administratsioon föderaalvalitsuselt osariikidele ning erinevalt demokraatidest hakati energeetikamajanduses eraettevõtlust eelistama riiklikule. Eisenhower sai Kongressi toetuse ka riigi infrastruktuuri parandamiseks. Koostöös Kanadaga ehitati St. Lawrence'i meretee. Eisenhoweri ambitsioonikaim projekt oli Riigisisene Kiirtee programm, kus loodi 41 00 miiline (~ 66 000 km) teede võrgustik. See omakorda tekitas inimeste ja äride liikumise erinevatesse maakohtadesse. Seadusandluse väljatöötamisel ei olnud Eisenhoweril suuri edusamme, kuid n.-ö. kulisside taga oli ta küllaltki aktiivne. Kuigi Eisenhoweri ajal tõusis erasektoris palk kuni 45% ning inimesed said endale uusi tehnikasaavutusi lubada, ei kadunud vaesus kuskile. Keskmiselt iga viies
elada moslemite peal. Turu suurenemise võimalust kasut ära ka Itaalia kaubalinnad. Ristisõja kuulutas 1095 välja paavst Urbanus II. I ristisõda oli edukas, vallutati Palestiina ja vabastati Jeruusalem. Ristisõdijad lõid oma kuningriigid Palestiinasse. Püha haua kaitsmiseks loodi vaimulikud rüütliordud: hospitaliidid, templirüütlid ning Saksa Ordu. Tagasivallutamise eest seisis Saladin, kes vallutas 1187 Jeruusalemma tagasi. Taasvallutamine ebaõnnestus. Ambitsioonikaim oli III ristisõda: kus kolm kroonitud pead üritasid Jeruusalemma tagasi vallutada (Philippe II Auguste, Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda). IV ristisõja organiseeris Innocentius III, vastu ootusi vallutati hoopis Konstantinoopol. Ristisõjad olid üks suur läbikukkumine, millel ei puudunud pos mõjud. Võeti üle arenenumate riikide kult mõjud. 10. saj-l taastati Püha Rooma keisririik. Keisririigi rajas Otto I (936 – 973), kes krooniti keisriks 962. Valitsejad
annaabi.ee 
