arstiteaduskonna näo kujundamisel on raske alahinnata, aga Puusepa enda panus on eesti arstiteadusesse oluline kliinilise poole pealt. Tema initsiatiivil hakkas ilmuma ajakirja "Folia Neuropathologica Estoniana" (alates 1929 "F. Neurochirurgica Estoniana"). Meditsiini arengule Eestis mõjus kindlasti positiivselt Pätsi riigipööre 1934. a. Riigi arengus algas periood, mil "rahvusterviklikkusel" põhinev poliitiline retoorika viis muuhulgas demograafia-alaste ambitsioonideni, ja tervishoiu vallas tähtsate sammudeni: 1936. a alanud rahvatervishoiu kuusaastak nägi mh ette uute arstikohtade loomist eriti maapiirkondadesse. 1938. a rõhutatakse vajadust arstide-eriteadlaste väljaõpetamise järele ning sotsiaalminister leiab, et ülikool peaks vastuvõttu suurendama 15-20 inimese võrra. Arstiteaduskonna juurde asutati 1938. a Eugeenika instituut. Ka 1938.a asutatakse Eesti Teaduste Akadeemia (kuhu kuulusid A. Paldrok ja L. Puusepp). Selle presidendiks saab prof
Neurochirurgica Estoniana"), aga ka mitmeid tema õpilasi rahvusvaheliste teadusfondide toel end Euroopa ja Ameerika ülikoolides- haiglates täiendamas (S. Zlaff, V. Üprus, J. Riives). Tartusse, Puusepa kliinikusse, tuldi mujalt maailmast ka ravile ja õppima. Meditsiini arengule Eestis mõjus kindlasti positiivselt Pätsi riigipööre 1934. a. Riigi arengus algas periood, mil "rahvusterviklikkusel" põhinev poliitiline retoorika viis muuhulgas demograafia-alaste ambitsioonideni, see aga kõikvõimalike tervishoiu vallas astutavate sammudeni. Vähemaks jäi ka arstkonna-poolset kurtmist arstide ületootmise üle 1936. a alanud rahvatervishoiu kuusaastak nägi mh ette uute arstikohtade loomist eriti maapiirkondadesse. 1938. a rõhutatakse vajadust arstide-eriteadlaste väljaõpetamise järele ning sotsiaalminister leiab, et ülikool peaks vastuvõttu suurendama 15-20 inimese võrra.
annaabi.ee 
