Mõiste ”alam mütoloogia” on seotud loodusmütoloogia käsitlemisega, see mõiste võeti kasutusele 19. sajandil ning on samuti seotud tollase aja müüdi uurimisega. Sel ajal uuriti kuidas müüt tekib ja kust on see alguse saanud. Demonoloogia on aga müütide kogum või uskumussüsteem, mille keskmeks on vaimolendid, kes elavad inimeste kõrval kuid ei ole kehalised olendid. Vaimolendid on inimestest erinevad (keatud, kurjad, otlikud, pole varju, ei jäta jälgi, punased silmad, mustad ambad, võõras keel). Seos maise maailmaga – kuidas deemonid saavad kehad. Kultuuriline kontekst. Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala nt Piiblis. Seostub üleloomulike olenditega kes ei ole jumalad,pahaendelised hinged, sh ka taevast langenud inglid. Deemonid olid tähtsal kohal keskajal ristiusus. 13. Millised on demonoloogia põhilised žanrid? Too mõni näide tänapäeva demonoloogilistest uskumustest?
Müüdi esiletõus, muinasjutu, muistendi langus. Polüteismi lähtekohaks arhailine rahvapärimus. 39. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud demonoloogia mõiste kasutuselevõtt? Demonoloogia on uskumussüsteem vaimolenditest ja nende seostumisest maapealse eluga, st kummitused jne. Kesksel kohal elavad surnud ja saatan. Vaimolendid on inimestest erinevad (keatud, kurjad, otlikud, pole varju, ei jäta jälgi, punased silmad, mustad ambad, võõras keel). Seos maise maailmaga – kuidas deemonid saavad kehad. Kultuuriline kontekst. Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala nt Piiblis. Seostub üleloomulike olenditega kes ei ole jumalad, pahaendelised hinged, sh ka taevast langenud inglid. Deemonid olid tähtsal kohal keskajal ristiusus. Ususti et deemoneid sai välja kutsuda ja nendega lepinguid sõlmida ning koostööd teha, nõidu mõisteti süüdi deemonitega suhtlemise eest.