Asesõnade jaotusel arvestatakse eesti keeles sisu, shilha berberi keeles grammatikat. Eesti keeles jaotatakse verbid viieks, shilha keeles kolmeks. Numeraalid märgitakse mõlemas keeles araabia numbritega aga arvsõnad jaotatakse eesti keeles kolmeks ja shilha keeles kaheks morfoloogia ja süntaktika põhjal. Prepositsioone kasutatakse shilha keeles oluliselt rohkem ning on jaotatud kolmeks. Viited https://www.ethnologue.com/language/shi https://www.britannica.com/topic/Amazigh-languages https://encyclopedieberbere.revues.org/2514 Ross, Jaan; Lehiste, Ilse (2001) Lewis, M. Paul et al., eds. (2015) Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina, Eesti keele käsiraamat (2007) Hallap, Valmen, Sõnaliikide piirimailt. Keel ja Kirjandus 1984, 1, 3040.
Vene keel. Külastatud aadressil https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_keel (kasutamise kuupäev 21.10.17) Wiki (2017). Tarifit. Külastatud aadressil http://wiki.verbix.com/Languages/Tarifit (kasutamise kuupäev 21.10.17) Vikipeedia (2017). Central Atlas Tamazight grammar. Külastatud aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/Central_Atlas_Tamazight_grammar#Verbs (kasutamise kuupäev 21.10.17) Britannica (2016). Berber languages. Külastatud aadressil https://www.britannica.com/topic/Amazigh-languages#ref1023743 (kasutamise kuupäev 15.10.17) Topkina, A. (2016). Mineviku ja tuleviku ajavormid eesti ja vene keeles ning eesti ajavormid vene üliõpilaste keelekasutuses. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/52742/Topkina_BAK2016.pdf? sequence=1&isAllowed=y (kasutamise kuupäev 15.10.17) Špakovskaja, K. (2014). Lihtlause sõnajärg eesti ja vene keeles. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/44319/spakovskaja_ksenija_BA2014.pdf