Kahjustus – anosmia, hüposmia, hüperosmia, parosmia(ei tunne lõhnasid ära). Eesmise koljukoopa põhimiku murd, basaalmeningiidid, hüsteeria, nina limaskesta kahjustused. II nägemisnärv (n.opticus) – arenenud redutseerunud ajusagarast. Silma võrkkesta ganglionrakud (kepikesed ja kolvikesed) (nägemisnärv) – ristumine koljupõhimikul – primaarsed nägemiskeskused – kortikaalsed keskused. Kahjustused – skotoom (vaateväljade osade väljalangemine), kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore kahjustusest (insult, kasvaja), optilised hallutsinatsioonid (epilepsia), psüühiline pimedus (ei identifitseeri, kuigi näeb), hüsteeriline pimedus. III silmaliigutajanärv (n.oculomotorius) – erinevad ülesanded – üles-alla, nina poole, üles-välja, alla-nina poole, pupill aheneb, akommodatsioon. Kahjustussündroomid – silmamuna pööratud alla-väljapoole, ptoos (ülalau halvatus), pupill lai, puudub valgusrefleks ja akkommodatsioon, eksoftalm
Parosmia- haismishallutsinatsioonid (aju ei tuvasta lõhnasid). II- Nägemisnärvi kahjustused: Skotoom- vaateväljade osade väljalangemine Pimetähni skotoom- füsiloogiline vaatevälja väljalangemine Bitemporaalne hemianopsia- vaateväljade ahenemine külgedelt Binasaalne hemianopsia- vaateväljade ahenemine keskelt Homonüümne hemianopsia- vaateväljade ahenemine mõlemapoolselt paremalt või vasemalt. Kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore kahjustusest (nt insuldi või kasvaja tagajärjel) Optilised hallutsinatsioonid- jagunevad fotopsiad (lihtsate valgus- või värvinähtudena) ja fotoomid (kujutustena, näiteks pilvedena, varjudena, lainetena jne.). Optilisi hallutsinatsioone võib põhjustada epilepsia. Psüühiline pimedus e optiline agnoosia- inimene ei identifitseeri, kuigi näeb. Hüsteeriline pimedus