Stradivari. Antonio Stradivari loodud mudel on olnud eeskujuks valdavale enamusele pärast teda valmistatud viiulitele. Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale ning mujale Euroopasse; 1560. aastal tellis Prantsusmaa kuningas Charles IX Andrea Amatilt 24 viiulit, 6 vioolat ja 8 tsellot. Tuntuim prantsuse viiulimeister oli Jean Babtiste Vuillaume. Esimene viiulite valmistamise manufaktuur loodigi Prantsusmaal XVIII sajandi lõpul Mirecourt'is. Alpide, nn Tirooli koolkonna tuntuim meister oli Jacob Stainer. Saksamaalt teatakse Mittenwaldi koolkonda, mille keskseks dünastiaks olid Klotz'id.Prantsuse revolutsiooni ajal levima hakanud antiigi- ihalus tõi kaasa ka huvi vanade muusikariistade vastu ning peagi avastasid XIX sajandi
lapsepõlves. Saades 12 viis isa noore muusiku kuulsa viiuldaja Rolla juurde Parma linna õpingutele, ent kuulmas Paganinit mängimas, ütles Rolla talle: "Armas väike mees, mina ei oska sulle enam ühtigi õpetada, sa oskad isegi, juba nii palju. Mine ja otsi muusikameister Baér üles. Selle käest võta õpetust." Seda Paganini tegigi. Aasta pärast toimus juba mitmeid kontserte ning tema kuulsus tungis üle Itaalia piiride. Paganinile valmistas suurt rõõmu saada Guardinerilt ja Amatilt kingituseks kaks suurepärast viiulit. Neiu Bianchi kinkis talle suurima elurõõmu, Paganini armastatud poja Achillese. Bianchi tegi umbusaldusega Paganini elu põrguks ja piinas teda ühte puhku. Viimaks lahkus Paganini temast, aga jättis poja endale. Välismaale läks Paganini alles 1828 aastal. Suurel muusika-kangelasel oli palav igatsus tutvuda Viinis kõrgeks peetud komponisti Beethoveniga, ent jäi hiljaks. Beethoven oli juba surnud. Viinis oodati Paganinit suure põnevusega