mererahvaste hulka kuulunud vilistite (hbr. Peleset) järgi. Viimased rändasid siia 2. at. lõpul e.m.a. Tänapäeval hõlmab Palestiina ainult Jordani jõest lääne pool asuva ala, kuid meid huvitaval ajaloolisel perioodil kuulus sinna vähemalt ajutiselt ka teisel pool jõge asuv maa. Palestiina ajaloolised piirkonnad on Galilea, Samaaria, Juuda ja Edom (Idumea). Piirkond oli asustatud juba paleoliitikumis. Umbes 3000.a. e.m.a. (eneoliitikumis) oli Jericho õitsev linnaline keskus. El-Amarnast leitud savitahvlid tõendavad, et sel ajal oli piirkonnas mitu Egiptusele alluvat linnriiki, s.h. Jeerusalemm. 1. RIIKLIK ARENG Juudi hõimud ilmusid 2. at. keskel e.m.a. Palestiinasse Araabia poolsaarelt. Seni nomaadidena ringi liikunud hõimud muutusid Palestiinas järk-järgult paikseteks maaharijateks. Protsess jõudis lõpule mõnesaja aastaga, väidetavalt umbes aastaks 1100 a. e.m.a. Pärimuse kohaselt oli juudi hõime 12, kelle esiisad põlvnesid kõik Jakobist (Iisraelist).
Enamvähem samagugune jutt on ka Piiblis. Seal arvatakse olevat mainitud ka ,,Taaveti koda". Beduiinihõim hävitas selle samba. Samuti mainis Taaveti nime väidetavalt vaarao eonki bareljeefil Egiptuse linnas Teebas. Kirjalikest allikatest võib eraldi välja tuua assüürlaste kirjutatud kroonikad. Samuti AMARNA arhiiv- Amarna on kirjavahetus savitahlitel , enamasti diplomaatilised kirjad. Tähed leiti Ülem-Egiptusest , Amarnast , mille asutas vaarao Ehnaton (1350. - 1330 eKr) ajal kaheksateistkümnenda dünastia Egiptuse . Üks paljudest kirjadest, mis pärinevad niinimetatud amarna arhiivist, mis leiti pärast Ehnatoni surma tema rajatud pealinnast annabinfot Zannanza afääri toimumisest Ehnatoni surma ajal. Kirjas räägitakse sõjategevusest Süüria aladel, mida mainitakse ka hetiidide annaalides samaaegselt Dahamunzu esimese kirjaga. Ehnatoni pealinn hüljati ja amarna arhiiv suleti Tutanhamoni valitsemise ajal
annaabi.ee 
